10 results found for: “Albert_Einstein”.

Main result

Albert Einstein

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadustest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. See seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. Seejärel taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale, ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footonite teooriale. 1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna. Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E = mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. 1921. aastal sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). 1905. aastat nimetatakse ka ladinakeelse nimetusega annus mirabilis, mis tähendab imepärast aastat. Põhjus on selles, et sel aastal avaldas Einstein neli kaasaegse füüsika jaoks kaalukat teadusartiklit saksakeelses teadusajakirjas Annalen der Physik. Need olid fotoefekti, Browni liikumise, erirelatiivsusteooria ja sellest tuleneva valemi E = mc² kohta. Avastused olid tõepoolest revolutsioonilised, olles aluseks kaasaegsetele füüsika arusaamadele ruumi, aja, massi ja energia kohta. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist 1915. aastal. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ning popkultuuris on Einsteini nimi hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust. 1933. aastal, ajal, mil Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler, oli Einstein parajasti Ameerika Ühendriikides ega läinud tagasi Saksamaale, kus ta oli olnud Berliini Teaduste Akadeemia professor. Ta jäi USA-sse elama ja sai 1940. aastal USA kodanikuks. Teise maailmasõja künnisel aitas ta hoiatada president Franklin Roosevelti, et Saksamaa võib välja töötada tuumarelva, ja soovitas USA-l endalgi alustada sellesuunalisi uuringuid. Lõpuks viis see Manhattani projekti loomiseni. Maailmasõjas toetas Einstein liitlasi, aga mõistis hukka äsjaavastatud tuumalõhustumise kasutamise relvana. Hiljem kirjutas ta koos filosoof Bertrand Russelliga alla Russelli-Einsteini manifestile, milles rõhutas tuumarelvade ohtlikkust. Kuni surmani 1955. aastal töötas Einstein New Jersey osariigis Princetonis Perspektiivsete Uuringute Instituudis.