2011. aasta Eesti rahareform

2011. aasta rahareformiga võttis Eesti Vabariik rahaühikuna kasutusele euro. Seni kasutusel olnud Eesti kroonid vahetati eurodeks, mis sellest peale on Eestis ainus seaduslik maksevahend.

Esimesed kaks nädalat olid paralleelselt käibel euro ja Eesti kroon. 15. jaanuaril 2011 muutus euro ainukeseks kehtivaks maksevahendiks. Eesti kroone vahetati pangakontorites eurodeks 2011. aasta lõpuni Eesti Panga fikseeritud kursiga 15,6466 ja teenustasuta.

Esimesed võltseurod pärast rahareformi leiti Eestist 4. jaanuaril 2011.

Pikka aega ei vastanud Eesti euroala kriteeriumitele suure inflatsiooni tõttu, see leevenes alles majanduslanguse ajal.

Rahareformile eelnesid seni kehtinud raha Eesti krooni vahetuskampaaniad:

• 2010. aasta lõpp – Eesti müntide tasuta väljavahetamise kampaania^[1]
• 2010. aasta detsember – eeljaotuskampaania kommertspankade poolt koos äriettevõtetega
• 2010. aasta 31. detsember – elektroonilise rahaarvestuse üleviimine eurovääringusse
• 2011. aasta 1.–14. jaanuar – Eesti krooni ja euro paralleelne käibelolek
• 2011. aasta jaanuar kuni juuni – Eesti kroone sai kommertspankades välja vahetada ilma vahetustasuta
• Pärast 2011. aasta 1. juulit sai Eesti kroone välja vahetada ainult Eesti Pangas.

Enne rahareformi arutleti ajakirjanduses võimaluse üle, et eurole ülemineku käigus või eel kroon devalveeritakse. Nii kirjutas näiteks kunagine Ühispanga juht Janek Mäggi 2007. aastal Postimehe arvamusloos "Kroon devalveerub niikuini": "Ühel hetkel muutub krooni suhe euro suhtes majanduslikult väljakannatamatuks ning kroon tuleb elujõu säilimiseks devalveerida. Seda nii juhul, kui tahame euroga liituda, kui ka siis, kui ei taha."^[2] Eesti krooni siiski ei devalveeritud ning eurole mindi üle ametlikult kehtinud kursi alusel.

Euro kasutuselevõtu eel ja järel korraldati jaekaubanduses kampaania "Euro hinda ei tõsta", millega rõhutati, et eurole üleminek ei too iseenesest kaasa suuremat hinnatõusu, kui oleks toimunud ilma selleta, tavapärase inflatsiooni korral.