7. Eesti Laskurdiviis

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

7. Eesti Laskurdiviis
7. Eesti Laskurdiviisi lahingulipp
Tegev	1941–1945
Riik	NSV Liit
Kuuluvus	Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpus
Suurus	diviis 12 676, 25.07.1942 10 052, 11.1942 6, 142, 01.02.1943 8 895, 01.08.1944
Osa	8. Eesti Laskurkorpus
Garnison/staap	27. Laskurpolk 300. Laskurpolk 354. Laskurpolk 23. suurtükiväepolk 45. üksik tankipolk 283. üksik tankitõrjedivisjon
Tähtpäevad	9. oktoober 1942, lahingulipu annetamine
Lahingud	Teine maailmasõda Idarinne Velikije Luki operatsioon Emajõe forsseerimine Kastre suunal Kuramaa lahingud
Ülemad
Võtmeisikud	alampolkovnik/polkovnik Karl Kanger kindralmajor Lembit Pärn polkovnik August Vassil kindralmajor Karl Allikas

7. Eesti Laskurdiviis (vene 7-я Эстонская стрелковая дивизия) (s/o 61429), oli Teise maailmasõja ajal NSV Liidu Punaarmee koosseisu formeeritud põhiliselt eestlastest koosnev rahvusväeosa, 8. Eesti Laskurkorpuse koosseisus.

Punaarmee 7. Eesti Laskurdiviisi formeerimise aluseks oli 18. detsembril 1941 antud NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee käskkiri Uurali Sõjaväeringkonnas laskurdiviisi moodustamiseks alates 25. detsembrist 1941.

25. septembril 1942 moodustati 7. ja 249. Eesti Laskurdiviisist 8. Eesti Laskurkorpus. Korpus saadeti laiali 28. juunil 1945. Aktiivselt tegutses Eesti Laskurkorpus, mille osa oli 7. Eesti Laskurdiviis, 7. novembrist 1942 kuni 9. maini 1945.

22. oktoobril 1944 anti diviisile Tallinna nimi, 16. detsembril 1944 autasustati seda Punalipu ordeniga, nimetus (7-я Эстонская стрелковая Таллинская Краснознамённая дивизия^[1]).

28. juunil 1945 nimetati diviis ümber 118. Punalipuliseks Tallinna Kaardiväelaskurdiviisiks.