Aatomkell ehk kvantkell on ülitäpne kell, mille talitlus põhineb ergastatud kvantsüsteemides toimuvatel väga püsiva sagedusegaelektromagnetvõnkumistel. Neid võnkumisi kiirgavad aatomid siirdumisel ühest energiaseisundist teise. Kvantsüsteemina kasutatakse peamiselt tseesiumiaatomeid. Tseesiumaatomkellade täpsuseks on saavutatud 10‒15, millele vastab viga 1 sekund 30 miljoni aasta kohta. Tseesiumiaatomi võnkeolekute alusel on defineeritud ka SI-süsteemi ajaühik sekund.
Väljatöötamisel on veelgi suuremat täpsust võimaldavad kvantsüsteemid, milles tseesiumi asemel kasutatakse rubiidiumi- või vesinikuaatomeid, ka mõnede ainete molekule.
Niisuguse kvantsüsteemi indutseeritud (esile kutsutud) kiirguse omadusi kasutatakse kvantgeneraatoris, mis tekitab püsiva sagedusega (ja seega ühepikkuste perioodidega) elektromagnetvõnkumist. See võnkumine sünkroonib aatomkellas kvartsresonaatori takti (kvartsresonaatori enda võnkesagedus pole teatavasti kuigi stabiilne ‒ viga umbes üks sekund kuu kohta).