Back Abbasidiese Kalifaat Afrikaans Abbasiden ALS አባሲዶች Amharic Califato abasida AN الدولة العباسية Arabic لخلافة لعباسية ARY العباسيين ARZ Califatu abasín AST Abbasilər xilafəti Azerbaijani عباسی خیلافتی AZB
|
Abbassiidide kalifaat 750–1258 | |||||
 Abassiidide must lipp
| |||||
 Abbassiidide kalifaadi territoorium umbes 850 | |||||
| Valitsusvorm | kalifaat | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Kaliif |
As-Saffah (esimene, 750-754) Al-Musta'sim (viimane, 1242-1258) | ||||
| Pealinn |
Al-Kūfah (750–762) Bagdad (762–796, 809–836, 892–1258) | ||||
| Religioon | Sunni islam | ||||
| Riigikeeled | araabia | ||||
| Peamised keeled |
Aafrika romaani oguusi aramea armeenia berberi kopti gruusia kreeka kurdi pärsia | ||||
| Rahaühik |
dinaar (kuldmünt) dirhem (hõbemünt) fals (vaskmünt) | ||||
| |||||
Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.
Abbassiidide valitsemisele tegi lõpu mongoli khaan Hulagu, kes aastal 1258 rüüstas Bagdadit.
Umaijaadide-vastase Abu Muslimi ülestõusu ajal võimu haaranud Abu'l-Abbas as-Saffah (750–754) rajas Abbassiidide dünastia ja Abbassiidide kalifaadi (nimetatud ka Bagdadi kalifaadiks, keskuse asukoha järgi). Abassiidid muutsid kalifaadi südamaaks Mesopotaamia, pealinnaks sai 762. aastal asutatud Bagdad.
Dünastia hiilgeaeg oli al-Mansuri (754–775), al-Mahdi (775–785), Hārūn ar-Rashīdi ja al-Mamuni (813–833) valitsemisaeg, siis oli Kalifaat maailma suurimaid ja arenenumaid riike. Abbassiidide aeg oli islami kultuuri ja teaduse õitseaeg. Riik oli arenenud riigihaldusaparaadiga: kaliifi kõrval olulisimaks riigiametnikuks oli vesiir, riik oli jagatud piirkondadeks, mida juhtisid asevalitsejad – emiirid. Kalifaadi õitseajaks oli 8. sajandi teine pool kuni 9. sajandi algus.
Kalifaadi alad piirnesid al-Rūm’i (Ida-Rooma keisririik, keda ikka roomlasteks kutsuti), ehk siis Bütsantsiga, lõunasse jäi tooraine ja orjade maa al-Sudān (mustade maa), põhjas asus türgi soost Kasaaride riik, kirdes türklaste, al-Turkumāni alad, kellega islami esimestel sajanditel vahetpidamata sõditi, kuid kellest alates 9. sajandist islami vastu võtnuna sai islamimaailma peamine sõjaline jõud. Idas asus paganatemaa al-Hind (India), mille lääneosa (Sind) islamiseeriti 12. sajandiks. Keskaegsete araabia geograafide andmetel kujutas põhja poole jääv ala endast maad nimega al-Rūs, mida asustasid slaavlased ja soome-ugri metsarahvad.
