Abielu Vana-Roomas sarnanes kuni 1. sajandini eKr patriarhaadiga: mehel oli täielik võim naise üle ehk cum manu abielu. Kaheteistkümne tahvli seadustes esmamainitud sine manu abielu puhul oli naine iseseisev, mis oli aga esialgu erandlik vorm, aga muutus ajapikku sagedasemaks.[1]
„Pulmad või abielu on mehe ja naise ühinemine, mis toob kaasa elukestva ühise kombestiku.“
– [2]