Back Luengache de programación Ada AN أيدا (لغة برمجة) Arabic Ada (proqramlaşdırma dili) Azerbaijani Ада (мова праграмавання) Byelorussian Ada Bulgarian অ্যাডা Bengali/Bangla Ada (programski jezik) BS Ada (llenguatge de programació) Catalan Ada (programovací jazyk) Czech Ада CV
| Ada | |
|---|---|
| Paradigma | imperatiivne, struktureeritud, objektorienteeritud |
| Väljalaskeaeg | 1983 |
| Looja | Jean Ichbiah, edasiarendaja S. Tucker Taft |
| Viimane väljalase | Ada 2005 (2005) |
| Tüüpimine | staatiline, tugev, turvaline, nominatiivne |
| Implementatsioonid | GNAT |
| Dialektid | Ada 83, Ada 95, Ada 2005 |
| Mõjutatud keeltest | ALGOL 68, Pascal, C++ (Ada 95), Smalltalk (Ada 95), Java (Ada 2005) |
| Mõjutanud keeli | C++, Eiffel, PL/SQL, VHDL, Ruby |
Ada on kõrgtaseme üldotstarbeline algoritmiline protseduurne kompileeritav reaaalaja programmeerimiskeel.
Ada töötas välja 1979. aastal Prantsusmaa ettevõte CII-Honywell-Bull Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi tellimusel. Programmeerimiskeelt loova meeskonna juht oli Jean Ichbiah.
Ada on rahvusvaheline standard. Selle viimane versioon Ada 2005 kuulub ISO/ANSI standardi alla. [1]
Programmeerimiskeel on saanud nime Ada Lovelace`i (1815–1852) järgi, keda peetakse sageli esimeseks programmeerijaks[2].
- ↑ ISO-8652:1995
- ↑ J. Fuegi and J. Francis, "Lovelace & Babbage and the creation of the 1843 'notes'." Annals of the History of Computing 25 #4 (oktoober-detsember 2003): lk. 16–26. Digital Object Identifier