Aita Kurfeldt (kuni 1936 Auguste Therese Kurfeldt, perekonnanimi alates 1936 Hanko ja Kurfeldt-Hanko; tõlkijanimi ka Justa Kurfeldt; eesnimi alates 1939 Aita; 2. jaanuar 1901 Tallinn – 2. november 1979 Tallinn) oli eesti tõlkija ja tantsija.[1]
Tallinna väikekaupmehe peres sündinuna õppis ta 1907–1917 Beljajeva eragümnaasiumis, 1920–1924 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas (stuudium katkes majanduslikel põhjustel) ja 1924–1927 balletti Gerd Neggo stuudios. Tantsijana alustas ta tööd Estonia teatris (1930–1931), pooldades veendunult modernset balletti. 1930. aastatel avaldas ta Eesti ajalehtedes ka tantsuteemalisi kirjutisi.
Arstide nõudmisel oli ta siiski sunnitud balletist loobuma ning asus tegutsema tõlkijana, milleks Jüri Talveti hinnangul innustas Kurfeldti temaga 1936. aastal abiellunud poliitik, ärimees ja Skandinaavia kirjanduse tõlkija August Hanko.
Ülikooliharidust jätkas ta 1936. aastast eesti filoloogia ja rahvaluule alal, lõpetades cum laude. 1942. aastal kaitses ta filosoofiamagistri kraadi etnoloogiaalase väitekirjaga "Pruudi kerjamise komme".[2] Ta õppis filosoofiateaduskonnas veel ka 1944. aastal.
Sõjajärgseil aastail jätkas ta peamiselt tõlkijana. Kuna tema abikaasa August Hanko vahistati 1945. aastal poliitilistel põhjustel, lahutas ta abielu ning töötas ka muudel ametikohtadel, sealhulgas Moskva rändtsirkuse raamatupidajana.[1]
- ↑ 1,0 1,1 Jüri Talvet. Aita Kurfeldti meenutades. Sirp, 12. jaanuar 2001
- ↑ "Pruudi kerjamise komme" kataloogis ESTER; Talveti järelehüüdes on magistritööks ekslikult nimetatud Kurfeldti proseminaritööd 1938. aastast "Nõiamärgid" ("Nõiamärgid" kataloogis ESTER