Back Alan Shepard Afrikaans Alan Shepard AN ألان شيبارد Arabic الان شيبارد ARZ Алан Шэпард Byelorussian Алън Шепърд Bulgarian অ্যালান শেপার্ড Bengali/Bangla Alan Shepard Breton Alan Shepard Catalan ئالان شێپەرد CKB

Alan Shepard

Alan Shepard
Sünninimi Alan Bartlett Shepard, Jr.
Sünniaeg 18. november 1923
Derry, New Hampshire
Surmaaeg 21. juuli 1998 (74-aastaselt)
Pebble Beach, California
Alma mater Ameerika Ühendriikide Mereväeakadeemia
Sõjaväeline karjäär
Truudusvanne  Ameerika Ühendriigid
Teenistus Ameerika Ühendriikide Relvajõud
Teenistusaeg 1954–1974
Auaste kontradmiral
Üksus(ed) Ameerika Ühendriikide merevägi

Alan Bartlett Shepard (18. november 1923 Derry, New Hampshire – 21. juuli 1998 Pebble Beach, California) oli Ameerika Ühendriikide mereväe kontradmiral ja NASA astronaut. Ta oli Juri Gagarini järel teine inimene, kes lendas kosmosesse. Apollo 14 komandörina oli Shepard viies inimene, kes astus Kuu pinnale.[1]

Alan Shepard lõpetas 1944. aastal Ameerika Ühendriikide Mereväeakadeemia. Teise maailmasõja ajal teenis ta Vaiksel ookeanil hävitajal USS Cogswell. Seejärel läbis ta lennukoolituse ja sai piloodipaberid aastal 1947. Pärast katselenduri kutse omandamist aastal 1950 teenis ta katselendurina.[2]

Alan Shepard osales ühena paljudest 1959. aastal korraldatud Ameerika Ühendriikide esimeste astronautide valimisel. 9. aprillil 1959 valis NASA ta seitsme esimese astronaudi hulka.[3]

5. mail 1961 sai Alan Shepardist esimene ameeriklane kosmoses. Juri Gagarin jõudis temast vaid 23 päeva võrra ette.[4] Shepardi lend ballistilisel trajektooril kosmoselaeva Freedom 7 pardal kestis veidi üle 15 minuti. Erinevalt Gagarinist osales ta ka ise kosmoselaeva juhtimisel.[1]

Aastal 1964 diagnoositi Shepardil Ménière'i tõbi ning tal tuli kosmoseprogrammist kõrvale jääda.[4] Temast sai NASA astronaudibüroo juht ning ta vastutas astronautide väljaõppe eest ja abistas missioonide planeerimist.[5]

1969. aastal, pärast kõrvaoperatsiooni, andsid arstid talle uuesti lennuloa ning esialgu määrati ta Apollo 13 komandöriks.[5] Kuna Shepardile jäi ettevalmistusteks liiga vähe aega, otsustati Apollo 13 ja Apollo 14 meeskonnad omavahel ära vahetada. 47-aastaselt lennul osaledes sai temast vanim Apollo programmis osalenud ja Kuu pinnale astunud astronaut. Lisaks on ta ainus Mercury Seveni liige, kes astus Kuu pinnale.[6]

Kokku veetis ta kosmoses 216 tundi ja 57 minutit.[7]

Alan Shepard tegeles äriga juba astronaudina ning osales ka hiljem paljude ettevõtete juhtimises. Koos Jay Barbree and Howard Benedictiga andis ta 1994. aastal välja raamatu "Moon Shot: The Inside Story of America's Race to the Moon".[8]

Alan Shepard suri 74-aastaselt leukeemiasse.[9]

  1. ↑ 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Fifty on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega USNA on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Bio on ilma tekstita.
  4. ↑ 4,0 4,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Conflicted on ilma tekstita.
  5. ↑ 5,0 5,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega First on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega All on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Fame on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Shot on ilma tekstita.
  9. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Old on ilma tekstita.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne