Albrecht (ka Albert; 1170–1260), Saksi krahv aastatel 1212–1260.
Ta oli Saksi hertsogi Bernhardi poeg ja Taani kuninga Valdemar II õepoeg. Aastatel 1219–1220 võttis ta Riia piiskopi Alberti poolel osa Liivimaa ristisõjast, pretendeerides mingisugusele (täpsemalt teadmata sisuga) ülimusõigusele Liivimaa suhtes.[1]