Alexander Frick

Alexander Frick (18. veebruar 1910 Schaan – 31. oktoober 1991 Schaan) oli Liechtensteini poliitik, aastatel 1945–1962 Liechtensteini valitsusjuht ja aastatel 1966–1970 Liechtensteini Maapäeva president (parlamendi esimees). Ta kandis vürstliku nõuniku tiitlit.

Aastast 1929 töötas ta Liechtensteini maksuametis ja nimetati 1936. aastal selle ametkonna juhiks. Maksuameti juhatajaks jäi ta oma peaministriks nimetamiseni sügisel 1945.

Lisaks teenistusele riigiametis oli Frick aktiivne ka ühiskondlikus elus. 1931. aastal asutas ta Liechtensteini esimese skaudiühingu, millest kujunes hiljem välja kohalik skaudi- ja gaidiorganisatsioon Pfadfinder und Pfadfinderinner Liechtensteins. Aastatel 1935–1937 oli ta ühtlasi Liechtensteini rahvusliku olümpiakomitee liige.

Pärast doktor Josef Hoopi valitsuse tagasiastumist 3. septembril 1945 valiti samuti Progressiivsesse Kodanikeparteisse kuuluv Frick Maapäeva poolt riigi uueks valitsusjuhiks. Välispoliitikas toetas Frick peaministrina senisest veelgi tihedamat koostööd Šveitsiga, sisepoliitikas pööras suurt tähelepanu natsionaalsotsialistlikult meelestatud jõudude kõrvaldamisele aktiivsest poliitikast ja arendas riigi sotsiaalsüsteemi.

Tema valitsuse ajal kehtestati 1952. aastal riiklik vanadus- ja pensionikindlustus. 1957. aastal hakati maksma lastetoetusi ja 1958. aastal kodutoetusi. Aastal 1959 seati sisse invaliidsuskindlustuse süsteem.

Aastal 1961 sai ta Fribourgi Ülikooli audoktori kraadi rakendusliku geograafia alal.

Pärast valitsusjuhi ametist lahkumist 16. juulil 1962 jätkas Frick tegutsemist poliitikas. Aastatel 1966–1970 oli ta Liechtensteini Maapäeva president ja 1970–1974 asepresident.

Alexander Fricki ja tema abikaasa Hildegardi poeg Hansjörg Frick on samuti olnud poliitikas tegev, kuuludes aastatel 2001–2005 Liechtensteini valitsusse.