Back ألفا روميو 75 Arabic Alfa Romeo 75 Azerbaijani Алфа Ромео 75 Bulgarian Alfa Romeo 75 Czech Alfa Romeo 75 Danish Alfa Romeo 75 German Alfa Romeo 75 Greek Alfa Romeo 75 English Alfa Romeo 75 Spanish آلفا رومئو ۷۵ Persian
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2025) |
Alfa Romeo 75 (tüüp 161/162B) on 4-ukseline väikekeskklassi sedaan, mida tootis Alfa Romeo aastail 1985–1992. USAs müüdud autod kandsid nime Milano Alfa Romeo kodulinna järgi. Kõik 75d toodeti Milano eeslinnas Areses.
75 oli müügiarvudelt edukas mudel: esimese kolme aastaga toodeti 237 000 autot ja seitsme aasta jooksul kokku umbes 380000–400000.[1] 75 oli Alfa Romeo viimane tagaveoline massiauto kuni Giulia väljatulekuni 2016. aastal ja viimane Alfa Romeo, mis läks tootmisse enne ülevõtmist Fiati poolt 1986. aastal.[2] Seetõttu on seda mõnikord nimetatud "viimaseks tõeliseks Alfaks".
75 esitleti mais 1985, see vahetas välja alates 1977. aastast toodetud mudeli Giulietta, millega ta jagas paljusid osi, auto sai oma nime Alfa Romeo 75. tegevusaasta puhul. 1986. aasta Torino autonäitusel esitleti ka universaali, mida aga tootma ei hakatud peale Alfa Romeo ülevõtmist Fiati poolt.[3]
75 saavutas hea kaalujaotuse, mis saavutati transaxle-konfiguratsiooni kasutades – viiekäiguline käigukast ja sidur paigaldati auto tagaossa, integreerituna tagadifferentsiaaliga.
Välja lastes oli 75 mootorivalikus kolm neljasilindrist karburaatoriga bensiinimootorit: 1570 cm³ 110 hj, 1779 cm³ 120 hj ja 1962 cm³ 128 hj; 2492 cm³ V6-bensiinimootor kütuse sisspritsega (156 hj) ja 1995 cm³ reasneljane turbodiisel (95 hj). 1986. aastal tuli välja 1,8-liitrine kütuse sissepritse, Garrett T3 turbolaadija, vahejahuti ja õlijahutiga, mis andis võimsuseks 155 hj.
1987. aastal tuli välja 2959 cm³ V6, võimsusega 188 hj, lisaks sai kaheliitrine mootor kütuse sissepritse, kaks süüteküünalt silindri kohta (Twin Spark) ja muutuva gaasijaotusfaasi, millega võimsus suurenes 145 hjni, senise karburaatormootori tootmine lõpetati. Ka 2,5-liitrist V6 enam Euroopas ei müüdud, selle vahetas suuresti välja sama võimas 1,8 Turbo, mis oli palju odavamalt maksustatud. Lisaks jõudis Milano ka USA turule 2,5-liitrise mootoriga, hinnaks vastavalt varustuspaketist $12 850–19 000. 1988.-1989. aastail oli saadaval ka kolmeliitrine V6 mudelina Milano Verde, mis oli 2,5 liitrisest Platinumist vaid 200 dollarit kallim.[4] 1989. mudeliaasta jäi Milanole USA turul viimaseks.
1988. aastal sai 1,8-liitrine mootor karburaatori asemel kütuse sissepritse, võimsus ei muutunud; 1989 jõudis sissepritse ka 1,6-liitrisele, 3,0 V6 võimsus suurenes veidi 192 hobujõule.
75 toodeti kuni 1992. aastani, kui selle vahetas välja uus esiveoline 155.
- ↑ "dati produzione, gamma motori e dati vendita". web.archive.org. 6. juuni 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuni 2009. Vaadatud 11. jaanuaril 2025.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ Schanche, Don a (7. november 1986). "Fiat Will Buy Alfa Romeo, Besting Ford's Bid". Los Angeles Times (Ameerika inglise). Vaadatud 11. jaanuaril 2025.
- ↑ "Production Specials". web.archive.org. 2. aprill 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2007. Vaadatud 11. jaanuaril 2025.
- ↑ "italiaspeed.com – Alfa Romeo". www.italiaspeed.com. Vaadatud 11. jaanuaril 2025.