See artikkel räägib jõest; vihmametsa kohta vaata artiklit Amazonase vihmamets; teiste tähenduste kohta vaata Amazonas (täpsustus). |
Amazonas | |
---|---|
Amazonase suue | |
Lähe | Nevado Mismi |
Suubub | Atlandi ookeani |
Valgla maad | Peruu, Colombia, Ecuador, Brasiilia |
Valgla pindala | 7,18 miljonit km² |
Pikkus | 6992 km (Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel 6800 km) |
Langus | 5170 m |
Lang | 0,81 m/km |
Vooluhulk | 219 000 m³/s |
Parempoolsed lisajõed | Purus, Madeira, Tapajós, Xingu jt |
Vasakpoolsed lisajõed | Marañón, Japurá, Rio Negro jt |
Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma veerohkeim ja suurima valglaga jõgi.
Amazonase pikkus on Marañóni lätteist 6400 km ja Ucayali lätteist üle 7000 km; valgla on 7,05 miljonit km². Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, lühidalt ka Colombia piiril.
2000. aastatel on Brasiilia teadlased väitnud, et Amazonas on pikem kui Niilus.[1] Selles suhtes ei ole teadlaskond ühisele seisukohale jõudnud, sest samu andmeid on tõlgendatud erinevalt.
Vihmaveest toituv Amazonas on aasta läbi veerohke. Tema vooluhulk on keskmiselt 209 000 m³/s ja vihmaperioodil kuni 300 000 m³/s. See moodustab viiendiku kogu maailma jõgede vooluhulgast ja on suurem kui kümne suuruselt järgmise vooluhulgaga jõe vooluhulk kokku.