Back قاطور أمريكي Arabic قاطور امريكى ARZ Missisipi alliqatoru Azerbaijani Американски алигатор Bulgarian Aligator Amerika Breton Al·ligàtor del Mississipi Catalan Alligator mississippiensis CEB تیمساحی ئەمریکی CKB Aligátor severoamerický Czech Amerikańsczi aligator CSB
| Ameerika alligaator | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Selts |
Krokodillilised Crocodylia |
| Sugukond |
Alligaatorlased Alligatoridae |
| Perekond |
Alligaator Alligator |
| Liik |
Ameerika alligaator |
| Binaarne nimetus | |
|
Alligator mississippiensis Daudin, 1802 | |
 Ameerika alligaatori levila | |
| Sünonüümid | |
|
Crocodilus mississipiensis (Daudin, 1802) | |
Ameerika alligaator ehk mississippi alligaator (Alligator mississippiensis) on suur roomaja krokodilliliste seltsist. Ta elab Ameerika Ühendriikide kaguosas. Ameerika alligaator on suurem kahest elavast alligaatori perekonda kuuluvast liigist, väiksem liik on hiina alligaator.
Isased alligaatorid kasvavad 3,4–4,6 m pikkuseks ja võivad kaaluda kuni 453 kg. Emased on väiksemad ja kasvavad umbes 3 meetri pikkuseks. Ameerika alligaatorid elavad mageveega märgaladel, sealhulgas padurates ja küpressisoodes USA Texase osariigist Põhja-Carolinani. Alligaatorid eristuvad ameerika krokodillidest laiema koonu ja tumedama värvi poolest. Kui nende lõuad on suletud, siis erinevalt krokodillidest pole nende hambad nähtaval. Alligaatorid taluvad merevett kehvemini, kuid jahedamat kliimat paremini kui ameerika krokodillid, keda on leitud vaid troopilise kliimaga piirkondadest.
Alligaatorid on tippkiskjad, kes söövad kala, kahepaikseid, roomajaid, linde ja imetajaid. Vastkoorunud pojad toituvad peamiselt putukatest. Alligaatorid mängivad olulist rolli märgalade ökosüsteemis, sest tekitavad "alligaatoriauke", mis pakuvad teistele organismidele nii märjemaid kui ka kuivemaid elutingimusi. Paaritumisajal isased möirgavad ja kasutavad emaste ligimeelitamiseks infrahelisid.[2] Emane muneb munad taimedest, okstest, mudast ja lehtedest pessa, mis asub varjatud kohas vee läheduses. Vastsündinute kehade ümber on kollased vöödid ja ema valvab järeltulijaid tavaliselt aasta, aga vahel ka kaks-kolm aastat.[3]
Rahvusvaheline Looduskaitseliit loeb ameerika alligaatorit soodsas seisundis liigiks. Ajalooliselt on küttimine nende populatsiooni oluliselt kahjustanud ja 1973. aastal loeti nad ohustatud liigiks. Tänu looduskaitsjate pingutustele nende arvukus uuesti kasvas ja nad eemaldati 1987. aastal nimekirjast. Tänapäeval kütitakse alligaatoreid nende naha ja liha pärast. Ameerika alligaator on Florida, Louisiana ja Mississippi osariigi tunnusroomaja.