Amiodaroon

Amiodaroon
Identifitseerimine
PubChem 2157
DrugBank DB01118
ChemSpider 2072
Keemiline info
Keemiline valem C25H29I2NO3
Molaarmass 645,320 g/mol−1
Farmakokineetiline info
Biosaadavus 20-55%
Seondumine vereplasma valkudega 96%
Metabolism maksas
Poolväärtusaeg 56 päeva (vahemik 15–142 päeva)

Amiodaroon on III klassi antiarütmikum, millega ravitakse erinevaid südame rütmihäireid.[1]

Sellega ravitakse näiteks vatsakeste tahhükardiat ja virvendust, kodade virvendust ning paroksümaalset supraventrikulaarset tahhükardiat.

Amiodarooni, mis on bensofuraani derivaat, sünteesisid 1961. aastal angiinivastase ravimina ravimifirma Labazi laboris Belgia keemikud Tondeur ja Binon.[2] Lisaks Euroopale sai ravim populaarseks ka Lõuna-Ameerikas. Argentina arst Mauricio Rosenbaum märkas ravimit kasutades, et see vähendas südamehaigete patsientide rütmihäireid. Rosenbaumi avastuste publitseerimise järel hakati ravimit laialdaselt kasutama südame rütmihäirete raviks.[3]

See on enim kasutatav antiarütmikum maailmas, samuti Eestis, kus amiodarooni kasutab aastas keskmiselt 2600 patsienti.[4] Amiodoroon on kantud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hädavajalike ravimite nimekirja.[5]

Ravimit manustatakse tavapäraselt suukaudselt või intravenoosselt (veeni). Elustamiste käigus on seda vahel manustatud intraosteaalselt (luuüdisse).[1]

Seda turustatakse näiteks raviminimede Cordarone, Amiokordin, Nexterone, Pacerone all.

Kõrvaltoimetest on sagedasemad kilpnäärme talitlushäired.[4]

  1. 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Drugs on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega N1ypR on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega hWJ41 on ilma tekstita.
  4. 4,0 4,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega EA on ilma tekstita.
  5. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega f3CUO on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne