Aseotroopne destillatsioon

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Aseotroopne destillatsioon on võte, mida kasutatakse kõige sagedamini vee eraldamiseks segust, näiteks niiskunud ainest või reaktsioonis tekkiva vee eraldamiseks. Niisuguse segu teiseks komponendiks on enamasti benseen või tolueen, mis lisatakse destillatsioonikolbi. Kuna segu keemistemperatuur on tavaliselt madalam kõigi selle komponentide keemistemperatuurist, siis ta lendub ja kondenseerub jahutis. Segu komponendid ei lahustu teineteises, nad kogunevad seadme "sõrme" ja kihistuvad. Lahusti on tavaliselt veest kergem ning kui seda koguneb palju, valgub ta kolbi tagasi ja toob uue koguse vett välja. Näiteks võib vett sisaldavale etanoolile lisada benseeni ning vee ja benseeni segu üle ajades saab veevaba etanooli.

Parempoolsel skeemil on aseotroopse destillatsiooni seadme põhimõtteline ülesehitus, kus 1 – magnetsegaja, 2 – destillatsioonikolb, 3 – fraktsioneeriv kolonn, 4 – termomeeter, 5 – püstjahuti, 6 ja 7 – jahutusvee sisse- ja väljavool, 8 – veekoguja ehk "sõrm", 9 – kraan, 10 – vastuvõtuanum.

Aseotroopset destillatsiooni

Seda meetodit kasutatakse 100% alkoholi saamiseks. Harilikud meetodid kasutavad asjaolu, et etanooliaurud sisaldavad vähem vett kui destilleeritav lähteaine, kuid 96,4% etanooli aur sisaldab samuti 96,4% alkoholi, mistõttu see segu on aseotroopne ja harilikud destilleerimismeetodid ei võimalda suuremat etanooli kontsentratsiooni saavutada. Suurema kontsentratsiooni saavutamiseks lisataksegi vee ja etanooli segule näiteks benseeni.

Pärast vee ja etanooli eraldamist teineteisest on vaja omakorda lisatud benseen kätte saada. Niisugune mitmekordne töötlemine muudab aseotroopse destillatsiooni kalliks ja sellepärast ei ole praktiline seda alkohoolsete jookide tootmisel tarvitada.

Aseotroopset destillatsiooni võib kasutada lähedaste keemistemperatuuridega ja aseotroopseid segusid moodustavate komponentide eraldamiseks. Selle meetodi korral lisatakse lähteainele veel üks komponent, et tekitada uus, madalama keemistemperatuuriga segu, mille aur poleks aseotroopne, vaid heterogeenne, s.t koosneks segunematutest vedelatest faasidest.