Back Nedersetting Afrikaans مستوطنة Arabic تجمع سكان ARZ Asentamientu AST ГӀумру гьабулеб бакӀ AV Yaşayış məntəqəsi Azerbaijani Населены пункт Byelorussian Населены пункт BE-X-OLD Селище Bulgarian मानव बस्ती Bihari
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2007) |
Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks. Asulasse on ehitatud hooned ja see on tavaliselt aasta läbi kasutusel elukohana.
Asulaid eristatakse suuruse ja majandusliku tähtsuse järgi tänapäeval linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Enne teist maailmasõda liigitati Eestis alevid ja alevikud poollinnalisteks asulateks. Elanike arvu järgi jagunesid linnad kääbus- (2000–5000 elanikku), väike- (5000 – 20 000 elanikku), kesk- (20 000 – 100 000 elanikku) ja suurlinnadeks (üle 100 000 elaniku) ning käibel olid veel järgmised asulate kohta käivad nimetused:[1]
| Külad rahvaarvuga | Asula nimetus | Linnad rahvaarvuga |
|---|---|---|
| alla 20 | kääbusasula | alla 2000 |
| 20–50 | juguasula | 2000–5000 |
| 50–200 | taruasula | 5000 – 20 000 |
| 200–500 | väikeasula | 20 000 – 50 000 |
| 500–2000 | siirdeasula | 50 000 – 200 000 |
| 2000–5000 | suurasula | 200 000 – 500 000 |
| 5000 – 20 000 | kasaasula | 500 000 – 2 000 000 |
| 20 000 – 50 000 | hiidasula | 2 000 000 – 5 000 000 |
| üle 50 000 | raitasula | üle 5 000 000 |
- ↑ Väike Entsüklopeedia, Tallinn: Kirjastus OÜ Loodus, 1938, lk 99