Atlandi harta

Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.

Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm.

Ometigi õnnestus NSV Liidul mõne aja pärast lääneliitlastelt välja pressida, et seda põhimõtet ei laiendataks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Balti riikidele tähendas see sõja lõppedes taas Moskva võimu alla minemist. Baltimaad olid ainsad riigid, kelle iseseisvust ei taastatud.

Suurbritannias ütles parlamendiliige John Rhys Davies: "Me alustasime seda sõda suurte eesmärkide ja kõrgete ideaalidega. Avaldasime Atlandi harta ja siis sülitasime sellele, trampisime selle peal jalgadega ning põletasime lõpuks selle, mis oli järele jäänud, nii et nüüd pole midagi alles."^[1]

Atlandi harta oli tõhus propagandarelv Saksamaa vastu peetavas sõjas.