Auckland | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
| |||||
Pindala: 559 km² | |||||
Elanikke: 1 470 100 (30.06.2020)[1] | |||||
| |||||
Koordinaadid: 36° 51′ S, 174° 46′ E | |||||
Auckland (maoori keeles Tāmaki Makaurau) on suurlinn Uus-Meremaa Põhjasaarel. Auckland asub Aucklandi piirkonnas, mis hõlmab lisaks linnale ja seda ümbritsevale veel Hauraki lahe saari. See on Uus-Meremaa suurim ja Okeaania suuruselt viies linn. Euroopa päritolu inimesed moodustavad endiselt enamiku linna elanikkonnast, kuid alates 20. sajandi lõpust on linna elama tulnud palju mujalt pärit inimesi ning 2018. aastal moodustasid 31% linna elanikkonnast asiaadid. Aucklandi elanikkonnast 39 % on sündinud välismaal ja linn on koduks ka maailma suurimale polüneeslaste kogukonnale.
Maoorid asustasid maakitsuse 1350. aasta paiku. Sel ajal oli sealkandis viljakas maa. Enne eurooplaste saabumist olid maoorid rajanud piirkonda mitu kindlustatud küla, kus elas umbes 20 000 inimest. Pärast Briti koloonia loomist Uus-Meremaale valis William Hobson koloonia pealinnaks Aucklandi. 1865. aastal viidi pealinn Aucklandist Wellingtoni, kuid linn jätkas kasvamist. See on kogu oma ajaloo jooksul olnud riigi suurim linn. Tänapäeval on Aucklandi äripiirkond Uus-Meremaa peamine majandussõlm.
1883. aastal asutatud Aucklandi Ülikool on Uus-Meremaa suurim ülikool. Linna teenindab Aucklandi lennujaam, mis teenindab kuus umbes 2 miljonit rahvusvahelist reisijat. Vaatamata sellele, et Auckland on üks maailma kalleimaid linnu, on see üks elamisväärsemaid linnu maailmas, olles 2023. aasta Merceri elamiskvaliteedi uuringus kolmandal kohal ja The Economisti The Global Liveability Rankingu 2021. aasta edetabelis esimesel kohal.[2][3]
<ref>
-silt. Viide nimega Mercer
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Liveability
on ilma tekstita.