Back سفينة بخارية Arabic Paroxod Azerbaijani بوخار گمیسی AZB Параход Bulgarian Parobrod BS Ho'êstásémo CHY Parník Czech Dampskib Danish Dampfschiff German Ατμόπλοιο Greek
Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.[1]
Aurikute auru tootvad katlad on tänapäeval sageli õliküttega.[1]
Auruturbiinid on tänapäeval ühed kõige võimsamad laevajõuseadmed.[1] Neid kasutatakse näiteks tankeritel, kiiretel konteinerlaevadel jpt.[1]
Aurikuid hakati leiutama varsti pärast aurumasina leiutamist, aga praktiliselt võeti nad kasutusse alles 19. sajandil.[2]
Esimest aurikut demonstreeris Napoleonile 1803. aasta 9. augustil Seine'i jõel Pariisis leiutaja Robert Fulton.[3][4]
Esimese kommertskasutuses olnud auriku ehitas 1807 Robert Fulton.[2] Seda kasutati reisijate veol mööda Hudsoni jõge Albany ja New Yorgi vahel. Venemaal ehitati esimene aurik Jelizaveta 1815 ühenduse pidamiseks Peterburi ja Kroonlinna vahel.[2]
Eestis nähti aurulaeva esimest korda 1827. aastal, kui Tallinna külastas Inglismaa ratasaurik George VI. 1842. aastal jõudis Eestisse Peipsi-Emajõe vesikonda esimene aurulaev Juliane Clementine ning tegi esimese sõidu 1843. aasta 27. mail.[5][6][7] Samal aastal alustas Emajõel ja Võrtsjärvel tegevust aurupaat Karl.[8]
Tänapäeval kasutatakse aurikuid vähe. Peamiseks laevatüübiks on kujunenud mootorlaev, mille peamasin on sisepõlemismootor.[2]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaEEon ilma tekstita. - ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Tehnikaleksikon, lk. 37
- ↑ "Fulton, Robert - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 9. augustil 2023.
- ↑ "Ühistöö : Rapla maakonna ajaleht 22 detsember 1966 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 9. augustil 2023.
- ↑ Efkin (25. mai 2021). "Esimene Eestis ehitatud aurik Juliane Clementine sai nime õnnetult hukkunud preili järgi". EMSA. Vaadatud 9. augustil 2023.
- ↑ "Juliane Clementine – esimene omataoline | tehnikamaailm.ee". tehnikamaailm.ee. Vaadatud 9. augustil 2023.
- ↑ "Kuidas Pärnusse jõudis esimene aurulaev". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 9. augustil 2023.
- ↑ "Ajalooarhiivi fondiloend". www.eha.ee. Vaadatud 9. augustil 2023.