Austraalia parlament | |
---|---|
Australian Parliament | |
47. Austraalia parlament | |
![]() | |
Tüüp | |
Tüüp | Kahekojaline parlament |
Kojad |
Austraalia Senat Austraalia Esindajatekoda |
Ajalugu | |
Asutatud | 5. mai 1901 |
Juhtkond | |
Senati president |
Susan Lines, Austraalia Tööpartei alates 26. juulist 2022 |
Esindajatekoja spiiker |
Milton Dick, Austraalia Tööpartei alates 26. juulist 2022 |
Struktuur | |
Kohtade arv |
227 hääleõigusliku liiget |
![]() | |
Senati fraktsioonid |
Valitsus (26) ██ Austraalia Tööerakond (26)
Opositsioon (32) ██ Austraalia Liberaalne Partei (26) ██ Austraalia Rahvuspartei (6)
Crossbench (18) ██ Austraalia Rohelised (12) ██ One Nation (2) ██ Jacqui Lambie Network (2) ██ Ühendatud Austraalia Partei (1) ██ Fraktsioonitu (1) |
![]() | |
Esindajatekoja fraktsioonid |
Valitsus (77) ██ Austraalia Tööerakond (77)
Opositsioon (58) ██ Austraalia Liberaalne Partei (43) ██ Austraalia Rahvuspartei (15)
Crossbench (16) ██ Austraalia Rohelised (4) ██ Fraktsioonitu (10) ██ Katter's Australian Party (1) ██ Centre Alliance (1) |
Valimised | |
Viimased valimised | 21. mai 2022 |
Järgmised valimised | 2025 |
Kogunemispaik | |
![]() | |
Austraalia parlamendihoone Canberras | |
Veebileht | |
aph.gov.au/ |
Austraalia parlament (ametlikult Föderaalparlament, ka Ühenduse Parlament) on Austraalia seadusandliku võimu organ.
Austraalia parlamendi avaistung toimus 9. mail 1901 ning aastatel 1901–1927 toimusid istungid Melbourne'i parlamendihoones, mida tavaliselt kasutab Victoria osariigi parlament. 1923. aastal alustati Canberras uue parlamendihoone ehitust ning hoone valmis 1927. aastal.[1] Istungid pidid seal toimuma järgmised 50 aastat, kuid tegelikult kasutati hoonet üle 60 aasta. 1981. aastal hakati ehitama uut parlamendihoonet, mis valmis 1988. aastal. Alates 2015. aastast valvavad Senati ja Esindajatekoja ruume relvastatud föderaalpolitseinikud ning see on esimene kord Austraalia ajaloos, kui parlamendiruumidel on relvastatud valve.[2]
Parlament koosneb kolmest elemendist: Briti Kroonist, keda esindab Austraalia kindralkuberner, Senatist ja Esindajatekojast. Senatisse kuulub 76 senaatorit ning igal Austraalia osariigil on senatis sõltumata osariigi elanike arvust 12 kohta ja territooriumil kaks kohta.[3] Esindajatekoja liikmed on valitud osariikide kohalikest valimisringkondadest ning parlament võib määrata saadikute arvu, kuid Austraalia põhiseaduse järgi peab see alati olema umbes kaks korda suurem senaatorite arvust.[4] Seisuga 22. mai 2022 oli Esindajatekojas 151 saadikut. Iga osariigi kohtade arv Esindajatekojas on seotud elanike arvuga, kuid igal osariigil on alati vähemalt viis kohta. Ükski saadik ei saa kuuluda samal ajal Senatisse ja Esindajatekotta.