Back نظرية التحكم Arabic Teoría del control AST İdarəetmə nəzəriyyəsi Azerbaijani নিয়ন্ত্রণ তত্ত্ব Bengali/Bangla Teoria de control Catalan Teorie řízení Czech Kontrolltheorie German Θεωρία ελέγχου Greek Control theory English Rega teorio Esperanto
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb tootmise automaatse ja automatiseeritud juhtimise teooriat ning selle juhtimise vahendite ja süsteemide ehituspõhimõtteid. Teadusharuna uurib automaatika tehniliste protsesside kulgemise tingimusi ja juhtimisalgoritme ning nende protsesside seaduspärasusi, loob automaatjuhtimissüsteemide sünteesi ja analüüsi meetodeid ning nende ehitamise põhimõtteid. Selles on automaatika tihedalt seotud tehnilise küberneetikaga.[1]
Automaatika all võib mõista ka automaatreguleerimist või -juhtimist, mille puhul juhtimissüsteemide abil juhitakse masinaid, teostatakse tehastes erinevaid protsesse, suunatakse või stabiliseeritakse laevu ja lennukeid ning seda kõike inimeste sekkumiseta. Automaatika kasutamise suurimaks eeliseks on tööjõu, energia ja materjalide säästlikkus, samuti kõrgem töökvaliteet ja täpsus. Automaatika ja automaatjuhtimine vähendavad inimese osalust masinate, tehaste, katelde, keemiliste reaktorite, telefonivõrkude, laevade, õhusõidukite jt tehniliste protsesside reguleerimiselsel ja juhtimisel. Automaatkas kasutatakse erinevaid automaatjuhtimis- ja automaatreguleerimissüsteeme. Mõned protsessid on täielikult automatiseeritud.
Automaatikasüsteemide töö rajaneb süsteemi kuuluvate seadmete ja süsteemiosade seisundit kirjeldaval informatsioonil, mida edastatakse elektriliste, pneumaatiliste, hüdrauliliste, optiliste jm signaalide abil. Tagasisidestatuna saavad need süsteemid protsesse mõjutada.
Signaalid juhitavast keskkonnast saadakse mitmesugustelt anduritelt (sensoritelt). Suurtele kaugustele kantakse kontroll- ja juhtimisinformatsiooni üle andmeedastuse ja telemehaanika seadmetega.[2] Suurimat kasu saame automaatikast sellega, et see säästab tööjõudu. Kuid seda kasutatakse ka selleks, et säästa energiat ja materjale ning parandada töö kvaliteeti, usaldusväärsust ja täpsust.[3]
Mõiste "automaatika" (inglise keeles automation) ei olnud laialdaselt kasutusel enne 1947. aastat, kui General Motors lõi automaatikaosakonna.[4] Sel ajal tegi tööstus läbi kiire arengu ja tekkis nõudlus tagasisidestatud regulaatorite (kontrollerite) järele. Need võeti kasutusele 1930. aastatel.[5]
Automaatjuhtimissüsteemid võivad olla mehaanilised, hüdraulilised, pneumaatilised või elektrilised. Juhtimist teostab mingit tüüpi regulaator või arvuti. Tööstusautomaatika puhul on tavaliselt need süsteemid kombineeritud. Keerulised ettevõtted ja masinad, nagu tänapäeva tehased, lennukid ja laevad kasutavad tavaliselt kõiki liiki juhtimissüsteeme.[6]
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaTehnikaleksikonon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaEAon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaz1cLfon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaqKhpCon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaWD88Mon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaNRon ilma tekstita.