Belli seisund

Kvantinformaatikas on Belli seisundid ehk EPR-paarid spetsiifilised kahe kvantbiti seisundid, mis kujutavad endast lihtsamaid kvantpõimumise näiteid.[1]: 25  Belli seisundid on põimunud ja normaliseeritud baasvektorite vorm. Normaliseerimine tähendab, et osakeste tõenäosus olla ühes neist seisunditest on kokku 1:. Põimumine on superpositsioonist sõltumatu tulemus.[2] Superpositsiooni tõttu "variseb" kvantbiti mõõtmine ühte tema baasiseisundisse kindla tõenäosusega.[1] Tänu põimumisele põhjustab ühe kvantbiti mõõtmine teise kvantbiti "varisemise" seisundisse, mille mõõtmine annab ühe kahest võimalikust väärtusest, kusjuures väärtus sõltub algsest Belli seisundist, milles kaks kvantbitti olid. Belli seisundid saab üldistada mitme kvantbiti süsteemide teatud seisunditeks, näiteks GHZ-seisunditeks, mis hõlmavad kolme või enamat alamsüsteemi.

Belli seisundite mõistmine on kasulik kvantside analüüsimisel, näiteks mehhanismides nagu ülitihe kodeerimine ja kvantteleportatsioon.[3] Need mehhanismid ei võimalda informatsiooni edastamist valguse kiirusest kiiremini, mida tuntakse kui mittekommunikatsiooni teoreemi tulemust.[4]: 100

  1. 1,0 1,1 Nielsen, Michael A.; Chuang, Isaac L. (2009). Quantum computation and quantum information (10. printing trükk). Cambridge: Cambridge Univ. Press. ISBN 978-0-521-63503-5.
  2. Sych, Denis; Leuchs, Gerd (7. jaanuar 2009). "A complete basis of generalized Bell states". New Journal of Physics. 11 (1): 013006. DOI:10.1088/1367-2630/11/1/013006. ISSN 1367-2630.
  3. Zaman, Fakhar; Jeong, Youngmin; Shin, Hyundong (2. oktoober 2018). "Counterfactual Bell-State Analysis". Scientific Reports (inglise). 8 (1). DOI:10.1038/s41598-018-32928-8. ISSN 2045-2322.
  4. Peres, Asher; Terno, Daniel R. (6. jaanuar 2004). "Quantum information and relativity theory". Reviews of Modern Physics (inglise). 76 (1): 93–123. DOI:10.1103/RevModPhys.76.93. ISSN 0034-6861.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne