Bennetti saar

Bennetti saar (vene остров Беннетта, jakuudi Беннетт арыыта) on Uus-Siberi saarte hulka kuuluv saar Põhja-Jäämeres Ida-Siberi mere põhjaosas, De Longi saarestiku suurim ja läänepoolseim saar. Saar kuulub Venemaa Sahha Vabariigi koosseisu.

Saare pindala on umbes 150 km². Saarel asub De Longi saarte kõrgeim punkt (426 m). Saare keskmine kõrgus on 200 m.

Suurem osa saarest on kaetud jääga (aastal 1987 oli jääkatte pindala 65,87 km²). Jääkate koosneb neljast liustikust.^[1] Suurim nendest on Tolli liustik, mis on saare kõrgemat keskosa hõlmav jääkuppel pindalaga 55,5 km² ja paksusega 60–150 m^[2], paksusega 160–170 m ja kõrgusega kuni 380–390 m merepinnast. Teda dreenivad kolm liustikku: De Longi lääneliustik (1,17 km², paksus 40–45 m, kõrgus kuni 330–340 m), De Longi idaliustik (5,16 km², paksus 40–45 m, kõrgus kuni 420 m) ja saare kirdeotsas asuv Malõi liustik (4,04 km², paksus 40–50 m, kõrgus kuni 140–160 m)^[1]. Kaks nendest jõuavad merre ja moodustavad jäämägesid. Bennetti saarel on De Longi saarte suurim jääkilp. Liustikud on järskude, jäärakuliste servadega. 1987. aasta uurimus näitas, et kõik need liustikud kahanevad ja on kahanenud kogu aeg viimase 40 aasta jooksul^[1].

De Longi saartel olevad liustikud on jäänukid väikestest passiivsetest jäämütsidest, mis moodustusid viimasel jääajal 17 000 – 24 000 aastat tagasi. Sel ajal oli meretase praegusest 100–120 m madalam ja praegused De Longi saared olid praeguse Ida-Siberi mere kohal asunud Suure Arktika tasandikul asuvad mäetipud.

Aastane sademete hulk saarel varieerub 100 mm-st rannikul 400 mm-ni Tolli liustiku tipul.