Back Slag van Berlyn Afrikaans معركة برلين Arabic Berlin döyüşü (1945) Azerbaijani برلین دؤیوشو (۱۹۴۵) AZB Берлінская наступальная аперацыя Byelorussian Битка за Берлин Bulgarian বার্লিনের যুদ্ধ Bengali/Bangla Emgann Berlin Breton Bitka za Berlin BS Batalla de Berlín Catalan

Berliini lahing

Berliini lahing
Osa Teise maailmasõja idarindest
Berliini varemed ja Brandenburgi värav 1945. aasta juunis.
Toimumisaeg 16. aprill – 2. mai 1945
Toimumiskoht Berliin, Saksamaa
52° 31′ 0″ N, 13° 23′ 0″ E
Tulemus

Nõukogude-Liidu võit

  • Adolf Hitler ja mitmed teised kõrged natsid teevad enesetapu
  • Berliini garnison kapituleerub 2. mail, ülejäänud Saksa väed 8/9. mail
Territoriaalsed
muudatused		 Kolmanda riigi kokkuvarisemine
Nõukogude-Liit okupeerib hilisema Ida-Saksamaa alad
Osalised
Nõukogude Liit Nõukogude Liit
Poola Rahvavabariik		 Saksamaa
Väejuhid või liidrid
1. Valgevene rinne

Nõukogude Liit Georgi Žukov

2. Valgevene rinne
Nõukogude Liit Konstantin Rokossovski

1. Ukraina rinne

Nõukogude Liit Ivan Konev		 Väegrupp Vistula

Gotthard Heinrici
Kurt von Tippelskirch Andis alla

Väegrupp Mitte Mitte
Ferdinand Schörner

Berliini garnison
Helmut Reymann

Helmut Weidling Andis alla
Jõudude suurus
Kogujõud:

2 500 000 sõdurit
(155 900 – 200 000 Poola rahvaarmeest)[1][2]
6250 tanki ja liikurhaubitsat[2]
7500 lennukit[2]

41 600 suurtükki[3][4]		 Kogujõud:

36 diviisi[5]
766 750 sõdurit[6]
1519 soomusmasinat[7]
2224 lennukit[8]
9303 suurtükki[6]

Berliini garnison:

~45 000 sõdurit

Täiendatud politseinike ning Hitlerjugendi ja 40 000 Volkssturmi liikmega[9]
Kaotused
Arhiivi andmetel:

81 116 langenut või teadmata kadunut[10]
280 251 haavatut või haiget
1997 tanki
2108 suurtükki

917 lennukit[10]
 Hinnanguliselt:

92 000 – 100 000 langenut
220 000 haavatut[11]
480 000 vangilangenut[12]

Berliini garnison:
22 000 langenud sõdurit

22 000 hukkunud tsiviilisikut[13]

Berliini lahing oli Teise maailmasõja viimane Euroopas peetud suur lahing, mille tulemusena Punaarmee vallutas Berliini linna ja sundis Saksamaa alistuma.

  1. ↑ Zaloga 1982, lk 27.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Glantz 1998, lk 261.
  3. ↑ Ziemke 1969, lk 71.
  4. ↑ Murray ja Millett 2000, lk 482.
  5. ↑ Antill 2005, lk 28.
  6. ↑ 6,0 6,1 Glantz 1998, lk 373.
  7. ↑ Wagner 1974, lk 346.
  8. ↑ Bergstrom 2007, lk 117.
  9. ↑ Beevor 2002, lk 287.
  10. ↑ 10,0 10,1 Krivosheev 1997, lk 219, 220.
  11. ↑ Müller 2008, lk 673.
  12. ↑ Glantz 2001, lk 95.
  13. ↑ Antill 2005, lk 85.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne