Bosnia ja Hertsegoviina
| |||||||
Riigihümn | "Državna himna Bosne i Hercegovine" | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Pealinn | Sarajevo | ||||||
Pindala | 51 197 km² | ||||||
Riigikeel | bosnia, serbia ja horvaadi | ||||||
Rahvaarv | 3 816 459 (2022)[1] | ||||||
Rahvastikutihedus | 74,5 in/km² | ||||||
Presidentuur |
Christian Schmidt (Saksamaa) (kõrgeim esindaja) Denis Bećirović (bosnialasest liige, esimees), Željko Komšić (horvaadist liige), Željka Cvijanović (serblasest liige) | ||||||
Ministrite Nõukogu esimees | Borjana Krišto | ||||||
Iseseisvus | 3. märts 1992 | ||||||
SKT | 19,946 mld $ (2020)[2] | ||||||
SKT elaniku kohta | 6079,7 $[3] | ||||||
Valuuta | Bosnia ja Hertsegoviina konverteeritav mark (BAM) | ||||||
Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||||
Tippdomeen | .ba | ||||||
ROK-i kood | BIH | ||||||
Telefonikood | 387 |
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Bosnia ja Hertsegoviina piirneb põhjas, läänes ja lõunas Horvaatia, idas Serbia ning kagus Montenegroga. Merepiiri on Bosnial ja Hertsegoviinal vaid ligikaudu 20 km Aadria mere rannikul Neumi linna ümbruses, kuid arvestatavaid sadamaid sellel lõigul ei ole (merre sirutub pikk kaljune poolsaar).
Bosnia ja Hertsegoviina on liitriik, mille moodustavad kaks autonoomset osa: Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon (Federacija Bosna i Hercegovine) ning Serblaste Vabariik (Republika Srpska). Liitriigi ja föderatsiooni ning ajaloolise Bosnia piirkonna pealinn on Sarajevo, serblaste mitteametlik pealinn on Banja Luka ning Hertsegoviina ajalooline keskus on Mostar.
Bosnia ja Hertsegoviina iseseisvus 3. märtsil 1992, mil riigis elavad moslemid ja horvaadid hääletasid referendumil Jugoslaaviast lahkulöömise poolt.