Budistlik eetika[1] (paali keeles ''sīla'', sanskriti keeles ''śīla'') on õpetuste ja traditsioonide, nõuannete ja juhendite, reeglite ja tõotuste kogumid selleks, et õigemini näha ja tahta, kõnelda ja tegutseda, elada ja püüelda, mõista ja olla.
Budistliku eetika kirjutamata eeldusteks on sõbralikkus ja kaastunne, lahke ja rõõmus meel, võrdne suhtumine jm heakskiidetavad voorused, mis tulenevad paljudest õpetustest isetuse, meeleplekkide ja -petete[2], pahede[3] ja ihade, pühendumise[4] ja teostamise[5] kohta.
Muidugi võib igaüks elada sündsalt ja ausalt, ilma kedagi kahjustamata. Selleks ei pea midagi tõotama ega õnnistust otsima. Kuid eetiliste normide selgemaks eristamiseks on budismi praktikas kasutusel ka mitmesuguseid juhiste, reeglite ja tõotuste loendeid. Nende hulgas on viis tõotust, kaheksa tõotust, kümme tõotust, pratimokša reeglid munkadele jmt.