Back Абуриатә бызшәа Abkhazian Boerjaties Afrikaans لغة البوريات Arabic Idioma buriatu AST Buryat dili Azerbaijani بوریات دیلی AZB Бүрәт теле Bashkir Burjatische Sproch BAR Бурацкая мова Byelorussian Бурацкая мова BE-X-OLD
 | See artikkel vajab toimetamist. |
| burjaadi keel (буряад хэлэн) | |
|---|---|
| Kõneldakse |
 Venemaa Mongoolia Hiina |
| Kokku kõnelejaid | 330 000 |
| Keelesugulus |
Altai keelkond Mongoli keeled Burjaadi keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
Venemaa (Burjaatia) |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | bua |
| ISO 639-3 | bua |
Burjaadi keel (burjaadi kirillitsas: буряад хэлэн, burjaad helen) mongoli keelte idarühma kuuluv keel.[1]
Burjaadi keelt räägitakse põhiliselt Venemaal Burjaatia Vabariigis, mis asub Baikali järvest ida pool ja jagab riigipiiri Mongooliaga. Burjaatia ametlikeks keelteks on burjaadi ja vene keel. Venemaal on palju burjaadi keele kõnelejaid ka Taga-Baikali krais. Burjaadi keelt räägitakse veel väiksemates kogukondades Mongoolia põhja- ja Hiina loodeosas, kus keelt räägitakse iseloomuliku murdega. Burjaadi keel on oma nimetuse saanud keele rääkijaskonna – burjaatide – järgi.[2]
Burjaadid on mongoli rahvas Venemaal Lõuna-Siberis, Mongoolia põhjaosas ja Hiinas. Burjaatide üldarv on ligikaudu 620 000. Venemaal elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 461 389 burjaati, nendest Burjaatia Vabariigis 286 839 (30,0% elanikkonnast). Mongoolias elas 2010. aastal 45 087 burjaati ning burjaadi keele rääkijate arv Mongoolias on vähenemas. Hiinas on burjaatide arvuks 40 980. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 20 burjaati.
- ↑ http://www.ethnologue.com/language/bxm
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2016. Vaadatud 25. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)