C-terminaalne ots (ka C-ots või C-terminaal) on osa valgu molekulist ning vastab valgu primaarstruktuuri üleskirjutuses kõige parempoolsema aminohappejäägi karboksüülrühmale (sellest ka lühend „C“). Valgu molekuli teine ots kannab nime N-terminaal ning see vastab omakorda valgu primaarstruktuuri üleskirjutuses kõige vasakpoolsema aminohappejäägi aminorühmale (sellest ka lühend „N“). Sõna terminaal tuleneb ladinakeelsest terminus (lõpp, piir).[1][2]
Valgu molekul moodustub looduslike α-aminohapete polükondensatsioonil, kusjuures tekkinud ahela keskel paiknevad aminohappejäägid, kus iga eelneva happe karboksüülrühmast ning iga järgneva happe aminohappe aminorühmast on tekkinud peptiidside (funktsionaalrühmana amiid). Erandiks on järjestuses kõige esimene aminohappejääk, mille aminorühm ei moodusta peptiidsidet (selle kohta öeldakse ka „jääb vabaks“), ning kõige viimane aminohappejääk, mille karboksüülrühm ei osale samuti peptiidsideme loomises. Viimatimainitud karboksüülrühm ongi valgu C-terminaaseks otsaks.[3]
Struktuurse analoogia põhjal on C-terminaalne ots olemas ka peptiidides. C-terminaalse otsana ei tohi käsitleda karboksüülrühmi, mis esinevad valgu või peptiidi koosseisu kuuluvate aminohappejääkide külgahelatesse (näiteks asparagiinhappe või glutamiinhappe puhul).[4]
{{ajakirjaviide}}
: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)