Carl Gustaf Wrangel

Krahv Carl Gustaf Wrangel af Salmis^[1] (23. detsember 1613 Uppsala lähedal – 25. juuni 1676 Rügen) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.

Ta oli Salmise (Käkisalmi lääni Salmi ja Suistamo pogosti krahvkond) ja 1665. aastast Blekinges asunud Sölvesborgi (Sylvisburg, Sölfnitzborg, Silfwitzborg^[2]) krahv; Lindebergi ja Ludenhofi (Luua mõis) vabahärra; Skoklosteri, Bremervörde, (de), Wrangelsburgi (de), Spyckeri (de), Räpina, Ekebyhovi (sv), Gripenbergi (sv) ja Rostorpi härra.^{[3] [4]} Rootsi rüütelkonna aadlimatriklisse kantud nr 13 all^[5].

Carl Gustaf Wrangel sündis Herman Wrangeli ja Margareta Gripi pojana.

Juba 1633 rittmeistrina näitas ta üles vaprust Kolmekümneaastases sõjas. 1636 teenis ta juba kolonelina ja 1638 kindralmajorina. 1644 juhatas ta Rootsi laevastikku, mis lõi 23. oktoobril Fehmarni all taanlasi. 1646 naasis ta Saksamaale juba feldmarssalina ja võttis Lennart Torstensoni käest üle sealsete Rootsi vägede juhtimise. Sellelt ametipostilt juhtis ta Kolmekümneaastase sõja kolme viimast suuremat sõjakäiku. Wrangeli ja Turenne'i juhtimisel marssisid Rootsi ja Prantsusmaa liitlasväed Baierisse ja Württembergi.

Teise Põhjasõjas 1656 juhatas ta koos Brandenburgi kuurvürsti Friedrich Wilhelmiga Rootsi-Brandenburgi liitlasvägesid Varssavi lahingus. Taani-Rootsi sõjas (1657–1658) 1657 vallutas ta Jüütimaa ning 1658 viis oma väed üle jää Taani saartele ja vallutas Kronborgi. 1657 määrati ta riigiadmiraliks ja 1664 riigimarssaliks ning ta kuulus riiginõukokku Karl XI alaealisuse ajal. Wrangeli viimane sõjakäik ebaõnnestus: ta juhtis oma halva tervise tõttu Brandenburgi-vastast sõda halvasti ja kutsuti oma ametikohalt tagasi pärast seda, kui ta poolvend Wolmar Wrangel oli Fehrbellini lahingus lüüa saanud.

Carl Gustaf Wrangel suri sama aasta 24.-25. juuli öösel Rügeni saarel ja maeti Skoklosteri kiriku (rootsi Skoklosters kyrka) kooriruumi.^[6]

Talle kuulus Skoklosteri loss, mis asub Mälareni järve ääres Stockholmi ja Uppsala vahel ja ka Vestfaali rahu eest 3. juulil 1649 kuninganna Kristiina kingitud valdused Rügeni saare Jasmundi poolsaarel: Spyckeri loss (Schloss Spycker), Ruschvitz, Polkvitz, Wostevitz ja Klein Jasmund.^[7]