Back Cassini-Huygens Afrikaans Cassini-Huygens-Mission ALS Cassini-Huygens AN كاسيني-هويجنز Arabic Kassini-Hüygens (kosmik gəmi) Azerbaijani Касіні-Гюйгенс Byelorussian Касини-Хюйгенс Bulgarian कसीनी-हायगंज Bihari ক্যাসিনি-হাইগেন্স Bengali/Bangla Cassini-Huygens BS
 Kunstniku kujutis orbiidile sisenevast Cassinist | |
| Missiooni tüüp |
Cassini: kosmosesond Huygens: maandur |
|---|---|
| Operaator |
Cassini: NASA / JPL Huygens: ESA / ASI |
| COSPAR ID | 1997-061A |
| SATCAT | 25008 |
| Missiooni kestus | 19 aastat 335 päeva |
| Kosmoseaparaadi omadused | |
| Tootja |
Cassini: Jet Propulsion Laboratory Huygens: Thales Alenia Space |
| Stardimass | 5712 kg |
| Kuivmass | 2523 kg |
| Võimsus |
~885 watts ~663 (2017) |
| Missiooni algus | |
| Stardi aeg | 08.43.00, 15. oktoober 1997 (UTC) |
| Kanderakett | Titan IV |
| Stardikompleks | Cape Canaverali stardikompleks 40 |
| Missiooni lõpp | |
| Kõrvaldamine | langetati orbiidilt |
| Kõrvaldamise aeg | 15. september 2017 |
|
| |
Cassini-Huygens oli kaheosaline mehitamata kosmosesond, mis startis 1997. aastal uurima planeeti Saturn ja tema kaaslasi.[1] Missioon kuulus NASA Flagshipi programmi[2] ning sond ja maandur valmisid NASA-ESA-ASI koostööprojektina. Cassini on neljas Saturni külastanud kosmosesond ja esimene, mis jäi Saturni orbiidile tiirlema.[3]
Cassini-Huygensi üleslennutamisele eelnes peaaegu kaks aastakümmet kestev arendustegevus ja missioon koosneb Saturni ümber tiirlema saadetud kosmosesondist (Cassini) ja Saturni kuule, Titanile maandunud maandurist (Huygens). Viimane eraldus Cassinist 2004. aasta detsembris ja maandus 14. jaanuaril 2005 edukalt Titanil.[4]
Cassini-Huygens saadeti Maa pealt teele 15. oktoobril 1997 raketil Titan IVB/Centaur ning pärast planeetidevahelist lendu, mille jooksul ta tegi möödalende Maast, Veenusest ja Jupiterist, sisenes ta 1. juulil 2004 orbiidile ümber Saturni.[5][6] Titanile saadetud sond Huygens eraldus Cassinist 25. detsembril 2004 umbes kell 02:00 UTC.
Saturni ümber tiirelnud Cassini avastas Saturnil uusi kuid ja pildistas nende pinda, aitamaks välja selgitada nende geoloogilist ajalugu. Lisaks uuris Cassini Saturni rõngaid, nende struktuuri ja dünaamikat, Saturni pilvede dünaamikat, magnetosfääri, kaardistas veel Titani pinda ja uuris ka tema vinejat atmosfääri ning pilvi.
Sondi missioon lõppes 15. septembril 2017, mil see sisenes Saturni atmosfääri, kus see hävis, et vältida sondi kukkumist planeedi kuudele ja niiviisi nende võimalikku bioloogilist saastamist.[7][8][9]
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaDepthon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaFlagshipon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaFirston ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaLandingon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaLaunchon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaKülaskäikon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaEndingon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaMissiooni lõppon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaProtecton ilma tekstita.