Cato Vanem

Marcus Porcius Cato Vanem (234 eKr Tusculum – 149 eKr) oli Vana-Rooma suurkuju, kes on tuntud samavõrd nii riigitegelase kui ka kirjamehena. Tema hüüdnimi oli Censorius ('tsensor'). Teda on eristatud sama nime kandvast pojapojapojast Cato Nooremast ja teistest samanimelistest sugulastest ka lisanimega Sapiens ('tark'), Priscus ('muistne') või Major ('suurem; vanem'). Eesti keeles kasutatakse selleks lisanime Vanem.

Cato pärines plebeidest Porciuste soost, kelle esiisa kasvatas arvatavasti sigu (porcus). Rooma aristokraatia hulka pääses ta tänu hiilgavale sõjaväelisele ja tsiviilkarjäärile. Cato Vanem taotles vanade Rooma kommete säilitamist ning võitles poliitikuna mitteroomalike eluviiside, luksuse ja kreeka mõjude vastu.

Cato jõulises ja keelelt rikkas stiilis oli Itaalia folkloor põimunud kreeka kõnekunstiga. Oma "Algetega" ("Origines") pani ta aluse ladinakeelsele historiograafiale ja oli ladina proosa rajajaks. Ta mittesäilinud traktaat "Poeg Marcusele" olevat olnud isalikest manitsustest saadetud väike tollaste teadmiste entsüklopeedia. Ta tuntuim ja ainsana tervikuna säilinud töö on traktaat "Põlluharimisest" ("De agri cultura"), mis on ka varajasim täielikult säilinud ladinakeelne proosateos. Selles kasutatakse ka esimest korda sõna cultura, millest pärineb sõna "kultuur". See 170. aastatel eKr kirjutatud teos sai koos Kartaagost selle hävitamise aastal 146 eKr ära toodud ja tõlgitud Mago töödega juhiseks suurorjanduslike latifundiumite ülesehitamiseks, millel oli oma osa senise talupoegliku kultuuri laostamises ja proletaarse (varatute) kihi tekkes.