Charlie Daniels (muusik)

Charles Edward Daniels (28. oktoober 1936 Wilmington, Põhja-Carolina – 6. juuli 2020 Nashville, Tennessee) oli USA laulja, laulukirjutaja ja multiinstrumentalist. Ta viljeles southern rock '​i, kantrit ja bluegrass '​i. Ta oli üks esimesi, kes ühendas southern rock '​i popiliku kantrimuusikaga.^[1]

Ta on eelkõige tuntud tänu kantrihitile "The Devil Went Down to Georgia" (1979). See jõudis USA singlite edetabelis Billboard Hot 100 kolmandale kohale ning oli tema ainus esikohahitt kantrisinglite edetabelis.

Danielsi omanimeline debüütalbum ilmus 1970. aastal. Tuntuks sai ta 1973. aastal lauluga "Uneasy Rider", mis jõudis USA singlite edetabelis üheksandale kohale. Karjääri jooksul andis ta välja kokku 30 stuudioalbumit. Aastatel 1974–1989 salvestas ta oma taustaansambli Charlie Daniels Bandi koosseisus.

Daniels tegi kaasa paljude teiste muusikute albumitel. Ta mängis kitarri, basskitarri või viiulit muuhulgas Leonard Coheni albumitel "Songs of Love and Hate" (1971) ja "Live Songs" (1973), Bob Dylani albumitel "Nashville Skyline" (1969), "New Morning" (1970) ja "Self Portrait" (1970), Marshall Tucker Bandi albumitel "A New Life" (1974) ja "Where We All Belong" (1974) ning Ringo Starri sooloalbumil "Beaucoups of Blues" (1970).

2019. aastal võeti ta Kantrimuusika Kuulsuste Halli. Ta oli 2008. aastast Grand Ole Opry liige.^[1]