Cherry Valley veresaun | |||
---|---|---|---|
Osa Ameerika iseseisvussõjast | |||
![]() | |||
Toimumisaeg | 11. november 1778 | ||
Toimumiskoht | Cherry Valley, New York, Ameerika Ühendriigid | ||
Tulemus | Suurbritannia võit | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Väeüksused | |||
| |||
Kaotused | |||
| |||
30 hukkunud tsiviilisikut 30 vangistatud tsiviilisikut |
Cherry Valley veresaun oli brittide ja irokeeside rünnak Cherry Valley tugipunktile ja külale 11. novembril 1778 Ameerika iseseisvussõja ajal. Rünnakut peetakse kogu sõja kõige verisemaks tapatööks. Lojalistidest, Briti sõduritest, senekadest ja mohoogidest koosnev vägi ründas Cherry Valley oru kaitsjaid, kes polnud hoiatustest hoolimata selleks valmis. Tsiviilisikuid hukkus 30, eriti vägivaldsed olid nende vastu senekad. Lisaks hukkus hulganisti Ameerika Ühendriikide sõdureid.
Pealetungijaid juhtis Walter Butler, kellel ei olnud operatsioonis osalenud indiaani sõdalaste üle eriti kontrolli. Ajaloolased on pidanud Butleri juhtimist ebakompetentseks. Senekad olid pahased, kuna neid süüdistati jõhkrustes Wyomingi lahingu ajal ning lisaks olid nad kaotanud oma tugipunktid Unadillas, Onaquagas ja Tiogas. Lisaks õõnestas Butleri autoriteeti halb läbisaamine mohoogide juhi Joseph Brantiga. Butler väitis korduvalt, et ei suutnud senekaid ohjeldada, siiski süüdistati teda tegevusetuses ja julmuste lubamises.
1778. aasta kampaaniatega sai Brant teenimatult külge jõhkardi maine. Ta ei olnud Wyomingi veretöö ajal kohal (kuigi paljud arvasid, et ta oli) ning ta püüdis Cherry Valleys aset leidnud julmusi ära hoida. Butleri kui ekspeditsiooni ülemjuhataja süü üle on olnud palju vaidlusi.[1] Veresaun tõi kaasa üleskutsed kättemaksuks, mis viisid 1779. aasta Sullivani ekspeditsioonini, mille käigus purustati Upstate New Yorgis brittidega liitunud irokeesid.
Though persuaded to remain, Brantd exercised no authority over the raid (nor the regiment).