Deontoloogiline eetika

Deontoloogia (vanakreeka keele δέον, deon, 'nõutav, vajaolev, kohane') on moraalifilosoofia suund ja moraaliteooria tüüp, mille kohaselt tuleb tegude moraalsust hinnata eelkõige lähtuvalt nende vastavusest moraalireeglitele või tunnetatud kohustusest moraali või selle reeglite suhtes.

Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele, nagu teevad teleoloogilised süsteemid. Moraalne tegu on ajendatud teatud moraalsest motiivist või kohusetundest järgida moraalireegleid, kusjuures otsustav pole mitte teo tagajärg, vaid tegutsemise ajendiks olnud hea tahe. Deontoloogilised teooriad kalduvad väitma, et moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, st on universaalsed ning selle tõttu võivad need teooriad väljendada moraaliabsolutismi.