Depressioon

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel räägib psüühikahäirest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Depressioon (täpsustus).

Mitte segi ajada masendusega.

Depressioon
Sünonüümid	kliiniline depressioon
Vincent van Gogh 1890. aasta õlimaal "Kurvastav vanamees" ("Igaviku väravas")
Valdkond	psühhiaatria, psühholoogia
Sümptomid	püsiv masendus, väärtusetuse ja lootusetuse tunne, energiapuudus, tähelepanu- ja keskendumisraskused, unehäired, huvipuudus[1]
Tüsistused	enesetapp[2]
Tavapärane avaldumine	20.–30. eluaastad[3][4]
Kestus	vähemalt 2 nädalat[1]
Põhjused	geneetilised, keskkonnalised ja psühholoogilised tegurid[1]
Riskitegurid	perekondlik haiguslugu, suured elumuutused, traumaatilised kogemused, osad ravimid, kroonilised tervisehäired, mõnuainete kuritarvitamine[1][3]
Eristusdiagnoos	kurbus[3]
Ravi	psühhoteraapia, antidepressantravi, elekterkrampravi[1]
Esinemissagedus	216 miljonit juhtumit (2015)[5]
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10	F32
RHK-9	296
OMIM	608516
DiseasesDB	3589
MedlinePlus	003213
eMedicine	med/532
MeSH	68003863

Depressioon on psüühikahäire, mille puhul on häiritud peaaju funktsioon kontrollida meeleolu. Peamiseks tunnuseks on pikka aega kestev meeleolu langus, mis piirab haige teotahet, halvendab elukvaliteeti ning segab igapäevaste toimetuste tegemist.

Depressioon on tihedalt seotud ärevushäiretega. See on tihti hiiliva alguse ja raske kuluga pikaleveniv haigus (võib kesta kahest nädalast paljude aastateni), mis mõjutab ühest küljest haige tundeid, mõtteid ja kehalisi funktsioone ning teisest küljest haige suhteid ümbritsevate inimestega. Depressioonil on kalduvus hakata korduma.

Kuigi õiget ravi võib olla keeruline leida, pole depressioon siiski ravimatu haigus.^[6]

Vahel nimetatakse depressiooniks ekslikult ka meeleolu lühiajalist kerget langust ning stressitaseme tõusu, kuid sellist määratlust tuleks vältida. Lühiajaline meeleolu langus, kurbus, hirm, ahastus ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid on inimese igapäevase elu osad ning oleks ennatlik neid depressiooniks nimetada

Depressioonil võib olla palju tundemärke, kuid see on väga variatiivne haigus ning kõikidel haigetel ei pruugi kõik sümptomid avalduda. Mõned sümptomid on vanusespetsiifilised (nt käitumisprobleemid tekivad enamasti lastel, luulud on levinumad vanematel inimestel). Järgnevalt on nimetatud levinumad sümptomid, mis sageli esinevad kombinatsioonis ja üheaegselt.^[7][8][9]