See artikkel räägib kronostratigraafilisest üksusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Devon (täpsustus). |
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu). Devon algas 419,2 miljonit aastat tagasi ja lõppes 358,9 miljonit aastat tagasi. Devonile eelnes siluri ajastu ja järgnes karboni ajastu.
Devon kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.[1]
Devoni ajastu on nimetatud Devoni krahvkonna järgi Inglismaal, kus selle ajastu kivimeid esimest korda uuriti.[2]
Devoni ajal toimus esimene suureulatuslik adaptiivne radiatsioon kuival maal. Moodustusid ulatuslikud metsad ning suurenes oluliselt kalade mitmekesisus.[3] Hilisdevonis, 375–360 miljonit aastat tagasi, oli suur väljasuremissündmus, mille tagajärjel kadus 19% perekondadest ja 50% sugukondadest.[4]
Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksem on ladestu Kagu-Eestis.
Devoni ajastul (405–350 miljonit aastat tagasi) valitses Eesti aladel terrigeenne settimine. Nendes setetes on tähtsamateks kivististeks lõuatud, rüükalad, akantoodid ning vihtuimsed kalad või nende soomused. Leidub ka kopskalade ja kiiruimsete kivistisi ning Pärnu lademest on leitud psilofüütide (algeliste maismaataimede) jäänuseid. Devoni ladestu kogupaksus on kuni 450 m (Kagu-Eestis).
Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad Gauja lademe klaasiliiv (Piusa liivamaardla), Burtnieki lademe raskestisulav savi (Joosu savimaardla), samuti varustab devoni ladestu Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti puhas ja surveline.
<ref>
-silt. Viide nimega stratigraphy
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega devonian
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega geoturism
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega väljasuremine
on ilma tekstita.