Donald Broadbent

Donald Broadbent
Donald Broadbent
Sündinud	6. mai 1926
Surnud	10. aprill 1993

Donald Eric (DE) Broadbent (6. mai 1926 Birmingham – 10. aprill 1993) oli mõjukas Suurbritannia eksperimentaalpsühholoog^[1].

Tema karjäär ja teadusuuringud sillutasid lõhe Frederic Bartletti Teise maailmasõja eelse lähenemise ^[2] ja selle vahele, mis sai tuntuks kognitiivse psühholoogiana 1960. aastate lõpul. 2002. aastal hinnati ajakirjas Review of General Psychology Broadbenti 54. kõige enam tsiteeritud 20. sajandi psühholoogiks.^[3]

Broadbent õppis Cambridge'i Ülikoolis, 1958. aastal sai temast Rakenduspsühholoogia Uurimisüksuse (RPU) direktor. Ühendkuningriigi Meditsiiniline Uurimisnõukogu asutas RPU 1944. aastal selleks, et keskenduda Frederic Bartleti tööle. Kuigi enamik RPU tööst oli suunatud sõjalise või eratööstuse praktiliste küsimuste lahendamiseks, sai Broadbent tuntuks just oma teoreetilise töö tõttu. Tema selektiivse tähelepanu ja lühiajalise mälu teooriad töötati välja, kui digitaalarvutid said akadeemilises kogukonnas kättesaadavaks. Broadbent oli esimeste hulgas, kes kasutas arvutianaloogiaid, et analüüsida inimese kognitsioone. Need teooriad ühendati, et moodustada see, mis sai tuntuks kui "ühe kanali hüpotees". Broadbenti tähelepanu filtri mudel pakkus välja, et audiosõnumi füüsilisi omadusi (nt helikõrgust, helivaljust) kasutati selleks, et fokuseerida tähelepanu ainult ühele sõnumile. Broadbenti filtrite mudelit nimetatakse varajase valiku mudeliks, kuna ebaolulised sõnumid filtreeritakse välja enne, kui stiimulis sisalduv info on tähenduse osas läbi töötatud. Tema teooriad võeti kokku 1958. aasta raamatus "Taju ja suhtlemine", mis on üheks klassikaliseks tekstiks kognitiivses psühholoogias.^[4] 1974. aastal sai Broadbent Oxfordi Wolfsoni kolledži liikmeks ja naasis rakendusteaduste valdkonda; koos oma kolleegi Dianne Berryga arendas ta välja uusi mõtteid implitsiitse õppimise kohta inimtegurite arvestamisel keerukates tööstusprotsessides.

↑ Moray, N. (1995). "Donald E. Broadbent: 1926–1993". The American Journal of Psychology. 108 (1): 117–121. doi:10.2307/1423104
↑ Broadbent, D. E. (1970). "Frederic Bartlett. 1886-1969". "Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society". 16: 1–13. doi:10.1098/rsbm.1970.0001
↑ Haggbloom, Steven J.; Warnick, Jason E.; Jones, Vinessa K.; Yarbrough, Gary L.; Russell, Tenea M.; Borecky, Chris M.; McGahhey, Reagan; et al. (2002). "The 100 most eminent psychologists of the 20th century". Review of General Psychology. 6 (2): 139–152. doi:10.1037/1089-2680.6.2.139
↑ Broadbent, Donald E. (1987). Perception and communication. Oxford [Oxfordshire]: Oxford University Press. ISBN 0-19-852171-5.

[1] Moray, N. (1995). "Donald E. Broadbent: 1926–1993". The American Journal of Psychology. 108 (1): 117–121. doi:10.2307/1423104

[2] Broadbent, D. E. (1970). "Frederic Bartlett. 1886-1969". "Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society". 16: 1–13. doi:10.1098/rsbm.1970.0001

[3] Haggbloom, Steven J.; Warnick, Jason E.; Jones, Vinessa K.; Yarbrough, Gary L.; Russell, Tenea M.; Borecky, Chris M.; McGahhey, Reagan; et al. (2002). "The 100 most eminent psychologists of the 20th century". Review of General Psychology. 6 (2): 139–152. doi:10.1037/1089-2680.6.2.139

[4] Broadbent, Donald E. (1987). Perception and communication. Oxford [Oxfordshire]: Oxford University Press. ISBN 0-19-852171-5.

[1]

[2]

[3]

[4]

Donald Broadbent

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia