Back معركة ديرهاخيوم Arabic Бітва пры Дырахіі (1081) Byelorussian Битка при Драч (1081) Bulgarian Batalla de Dirràquion (1081) Catalan Bitva u Dyrrhachia (1081) Czech Μάχη του Δυρραχίου (1081) Greek Battle of Dyrrhachium (1081) English Batalla de Dirraquio (1081) Spanish نبرد دوراتزو (۱۰۸۱) Persian Dyrrhakhionin taistelu (1081) Finnish
| Dyrrhachiumi lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa esimesest normannide sissetungist Balkanile | |||
 Itaalia ja Balkan 1084. aastal; Dyrrhachium paremas osas (Durazzo) | |||
| Toimumisaeg | 18. oktoober 1081 | ||
| Toimumiskoht | Dyrrhachium, Bütsants (tänapäeva Durrës, Albaania) | ||
| Tulemus | Normannide võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Dyrrhachiumi lahing oli lahing 18. oktoobril 1081 Bütsantsi ja Lõuna-Itaalia normannide vahel. Vaenupoolte väejuhid olid vastavalt keiser Alexios I Komnenos ja Apuulia ja Calabria krahv Robert Guiscard. Lahing leidis aset Bütsantsi jaoks Lääne-Balkanil olulise tugipunkti Dyrrhachiumi juures (tänapäeva Durrës Albaanias). Lahingu võitsid normannid.
Keiser Michael VII Dukas organiseeris pärast normannide sissetungi Lõuna-Itaaliasse abielu enda poja ja Robert Guiscardi tütre vahel. Michael kõrvaldati 1081. aastal troonilt ning Robert kasutas seda ettekäändena Bütsantsi ründamiseks. Tema maaväed asusid Dyrrhachiumit piirama, laevastik sai Veneetsialt lüüa. Normannide ja Bütsantsi väed põrkasid Dyrrhachiumi all kokku 18. oktoobril. Lahingu alguses purustas Bütsantsi parempoolne tiib normannide vasakpoolse tiiva. Varjaagid asusid normannide taganevat tiiba jälitama, kuid eraldusid põhiväest liialt ning sai lüüa. Väe keskel asunud normannide rüütlid ründasid Bütsantsi vägede keskosa, mis oli sunnitud taganema.
Normannid vallutasid Dyrrhachiumi veebruaris 1082 ning liikusid sealt edasi sisemaale, kus võtsid enda kontrolli alla enamiku Makedooniast ja Tessaaliast. Robert Guiscard oli sunnitud piirkonnast lahkuma, et aidata enda liitlast paavst Gregorius VII-t, keda ründas Saksa-Rooma keiser Heinrich IV. Kreekasse jäänud vägesid asus juhtima Roberti poeg Bohemond. Bohemond oli alguses edukas ning alistas Alexiose mitmes lahingus, kuid sai 1083. aastal Larissa lahingus lüüa. Bohemond oli oma vägedega sunnitud Itaaliasse põgenema ning ta kaotas sellega kõik normannide vallutused. Bütsantsi võimu naasmisega algas Komnenose restauratsioon.