Kehaväline membraanhapnikatsioon (ECMO), tuntud ka kui kehaväline elutegevus (ECLS), on kehaväline tehnika, millega pakutakse pikaajalist südame- ja hingamisabi inimestele, kelle süda ja kopsud ei suuda tagada elu säilitamiseks piisavat gaasivahetust või perfusiooni. ECMO-tehnoloogia on suures osas tuletatud kardiopulmonaalsest möödajuhtimisest, mis pakub lühemaajalist tuge peatatud loomulikku vereringet. Kasutatav seade on membraanoksügeneraator, mida nimetatakse ka kunstlikuks kopsuks.
ECMO toimib, võttes ajutiselt kehast verd, et võimaldada punaste vereliblede kunstlikku hapnikuga varustamist ja süsinikdioksiidi eemaldamist. Üldiselt kasutatakse seda kas pärast südame- ja pulmonaalset möödajuhtimist või sügava südame- ja/või kopsupuudulikkusega isiku hilisema staadiumi raviks, kuigi seda kasutatakse nüüd teatavates keskustes ka südame seiskumise raviks, võimaldades seiskumise põhjuse ravi, samal ajal kui vereringet ja hapnikuga varustamist toetatakse. ECMO-d kasutatakse ka koroonaga seotud ägeda viirusliku kopsupõletiku korral, kui kunstlik ventilatsioon ei ole piisav vere hapnikuga varustatuse taseme säilitamiseks.