Back إدوارد ليمونوف Arabic ادوارد ليمونوڤ ARZ ادوارد لیمونوف AZB Эдуард Лімонаў Byelorussian Эдуард Лімонаў BE-X-OLD Едуард Лимонов Bulgarian Eduard Limonov BS Eduard Limónov Catalan Eduard Limonov Czech Eduard Weniaminowitsch Limonow German
Eduard Veniaminovitš Limonov (õieti Savenko; vene keeles Эдуард Вениаминович Лимонов (Савенко); 22. veebruar 1943 Dzeržinsk, Gorki oblast – 17. märts 2020 Moskva) oli vene kirjanik, publitsist ja poliitik, Natsionaalbolševistliku Partei juht.
Ta õppis Harkivi Pedagoogilises Instituudis.
Aastal 1958 hakkas ta luuletusi kirjutama. Luulet kirjutas Limonov kuni 1980. aastate alguseni, seejärel hakkas kirjutama proosat ning lõpuks publitsistikat.
Tema tuntumad teosed on "See olen mina, Editška" (1979), "Noor lurjus" (1986), "Jaht Bõkovile: Eduard Limonovi juurdlus" (2001), "Surnute raamat" (2001) ja "Metafüüsika triumf" (2005). Tema autobiograafiliste teoste motiividel valmis 2004. aastal ka film "Русское".
Aastatel 1967–1974 elas ta Moskvas.
1970. aastate keskpaigas emigreerus ta Nõukogude Liidust ning elas USA-s ja Prantsusmaal, 1980. aastast Pariisis.
1990. aastate algul naasis Limonov Venemaale ning alustas seal aktiivset poliitilist tegevust. Ta asutas ajalehe Limonka.
7. aprillil 2001 arreteeriti Limonov relvade hoidmise süüdistusega ning mõne päeva pärast vangistati Lefortovosse. 15. aprillil 2003 mõisteti talle neli aastat vabadusekaotust. Ta vabanes ennetähtaegselt.