Eesti-Venemaa piir

Eesti-Venemaa piir (ka Eesti-Vene piir) on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon.

1920. aastal Tartu rahu tulemusel sõlmitud Rahulepingus Eesti ja Venemaa vahel määratleti piir Eesti ja Venemaa vahel: Narva lahest üks verst lõuna pool Kalameeste majast Ropša küla peale, edasi Mertvitskaja jõekest ning Rossoni jõge mööda Ilkino külani, Ilkino külast ühe versta kauguselt lääne pool Keikino küla, poole versta kauguselt lääne pool Isvosi küla Kobõljaki küla peale, Schtschutschka jõesuu, Krivaja Luka küla, Peltšurki karjamõis, Vtroja jõe kolme algharu kokkujooksu-koht, Kuritšeki küla lõunapoolne serv ühes selle maadega, sirge joon Peipsi järve keskkohta, kesk Peipsi järve ühe versta kauguselt ida pool Piirisaart (Porka), edasi järve kitsuste keskkohta mööda kuni Salu saareni; kitsuse keskkohalt Salu saare juurest edasi Talabski saarte ja Kamenka saare vahelise kitsuse keskkohta, lääne poolt Poddubje küla (Pihkva järve lõunakaldal), raudtee vahihoone Grjadištše küla juures, lääne poolt Šahintsõi küla, ida poolt Novaja küla, Poganovo järv, Babina ja Võmorski küla vahelt pooleteise versta kauguselt lõuna pool metsavahi maja (mis Glõbotšinast põhja pool), Spreštitši küla ja Kudepi karjamõis.

Viimase mõõtmise kohaselt^[viide?] on riigipiir Venemaaga 333,7 km, sealjuures 207,5 km maismaal ja jõgedel ning 126,2 km Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järvel. Piiri määratleb 21 piirilõiku, alates Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni riigipiiri lõikumispunktist Pedetsi jõe keskel kuni Narva jões asuva maismaapiiri lõpp-punktini, mis on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheliste merealade piirijoone algpunkt.