Eesti talupojapulm oli rituaali ja meelelahutust ühendav pärimuslik abielusõlmimispidustus.[1]
Pulmi peeti tavaliselt mardipäeva ja jõulude vahelisel ajal, sest siis olid tööd tehtud ja oldi kõige jõukamal järjel.[2]
Pulmakombed on Eestis paikkonniti erinevad, aga neid kõiki ühendab laulmine ja just regilaulude laulmine. Enamasti peeti vanu eesti pulmi alguses pruudi kodus ja pärast peigmehe kodus.[3]
Kuna pulmad kestsid mitu päeva, võtsid pulmalised kaasa oma toidukoti ehk pulmakoti, mille põhitoiduks oli leib. Pulmasöögid erinesid paigati, aga vanaks pulmatoiduks oli klimbisupp, mida keedeti lambalihast. Peale leiva ja liha viidi ka näiteks Lõuna-Eestis kohupiima ja Võrumaal sõiru. Joogiks toodi õlut.[2]
Mõrsja ja peig olid pulmade formaalsed peategelased. Tõeline peategelane oli isamees, kes peigmehele naise välja kauples, ja kaasanaine. Lisaks neile olid peiupoisid, kes pidid pruuti valvama ja pruuttüdrukud. Pruudivend pidi pulmanalju ja -mänge korraldama ning pruuti varastama.[4]
Eesti talupojapulmal oli palju ühisjooni teiste Euroopa rahvaste pulmakommetega.
Nüüdisajal püütakse pulmapidu sageli sisustada vanade kommete ja pulmanaljadega.