Eestimaa aadlilipkond | |
---|---|
Tegev | 1350–1712 |
Lahingud |
Kahekümneviieaastane sõda Rootsi-Poola sõda (1600–1611) Põhjasõda Eesti alal Narva lahing Rõuge lahing Gemauerthofi lahing Erastvere lahing Hummuli lahing Läsna-Valgejõe lahing |
Ülemad | |
Võtmeisikud |
Ewert Delwig Bernhard Otto von Liewen Fritz Wachtmeister Joachim Friedrich von Liewen |
Eestimaa aadlilipkond (rootsi keeles Estländska adelsfanan) oli Eestimaal tegutsenud regulaarväeüksus (aadlilipkond). Eestimaa aadlilipkond oli Eesti alal esimene omataoline. See aadlilipkond moodustati 23. mail 1350 Saksa ordu kõrgmeister Heinrich Dusemeri käsul.[1] Aadlilipkond eksisteeris vaheaegadeta 1712. aastani (mõnedes allikates kuni 1720. aastani[2][3]). Üksuse vanimad munsterrollid on säilinud aastatest 1584/1586[4][5] ja 1642. aastast.[6] Üksuse ülalpidamine lasus aadlikel, kes moodustasid lipkonnas ka ohvitserkonna. Tavasõduriteks olid peamiselt eestlased.[7]
Aadlilipkonna standardil oli kujutatud helesinisel taustal vappi, mille sees on kolm leopardit.[8] Standardil oleva vapi kujundus varieerus ning oli vahel ka neljaks jaotatud.[9][10] Põhjasõja alguseks oli rügemendil 8 standardit.[9] Lipkonna ratsamehed kandsid kollase ääristusega halli mundrit.[11]
<ref>
-silt. Viide nimega :4
on ilma tekstita.The first regularly constituted force on Estonian soil was the Cavalry Troop of the Estland Nobility (Eestimaa Aadlilipkond) which served from 1350 to 1720.
Överstelöjtnant vid estniska adelsfanan 1720-01-09
Aadlililpkonna ülalpidamiskohustus oli aadliseisusest ülikutel, ka ohvitserid olid aadliseisusest, reakoosseisu moodustasid aga eesti talumehed.