Back تأين بالترذيذ الإلكتروني Arabic Elektrosprejová ionizace Czech Elektrospray-Ionisation German Electrospray ionization English Ionización por electrospray Spanish یونش الکتروافشانه Persian Ionisation par électronébuliseur French エレクトロスプレーイオン化 Japanese Elektronsprayionisering NB Elektrosprey iyonizasyon Turkish
Elektropihustusionisatsioon (ESI) on üks paljudest massispektromeetrias kasutatavatest ionisatsioonitehnikatest, mille abil tekitatakse ioone.
Elektropihustusionisatsiooni klassifitseeritakse pehmeks ionisatsiooniks, kuna seal toimub vähem fragmenteerumist kui näiteks gaasikromatograafias kasutatava elektronionisatsiooni korral.[1] Elektropihustusionisatsioon erineb teistest atmosfäärirõhul põhinevatest ionisatsioonimeetoditest (näiteks atmosfäärirõhuline keemiline ionisatsioon) iseloomulike mitmelaenguliste ioonide tekke poolest. Mitmelaenguliste ioonide saamine on massispektromeetrias suureks eeliseks, kuna see parandab detektori tundlikkust ja lubab analüüsi läbi viia suurte molekulmassiga molekulidega, samal ajal kasutades massianalüsaatoreid (näiteks kvadrupool, ioonlõks, orbitrap, FTICR), millel on madal nominaalmassi ülempiir.
Tänapäeval on elektropihustusionisatsioon üks kõige laialdasemalt kasutusel olev analüüsimeetod vedelike uurimiseks. Sellepärast, et see ioniseerib molekule otse vedelast faasist ja sobib suurepäraselt kokku kromatograafiliselt eraldava tehnikaga, mida kasutatakse rohkesti analüütilises keemias.
Massispektromeetria, mis kasutab elektropihustusionisatsiooni allikat nimetatakse elektropihustusionisatsiooni massispektromeetriaks (ESI–MS) või harvemini elektropihustusmassispektromeetriaks (ES-MS).[2]