Engadin

See artikkel vajab toimetamist. (August 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (August 2021) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Engadin või Engadine ([ˈ|ɛ|ŋ|ɡ|ə|d|iː|n]; romanši: Engiadina; saksa: Engadin; itaalia: Engadina; prantsuse: Engadine) on pikk kõrge alpioru piirkond Šveitsi Alpide idaosas Graubündeni kantonis Kagu-Šveitsis, kus elab umbes 25 000 inimest. See järgib Inni (romanši: En) kulgu lähtest Maloja kurul (edelas) voolamas jämedalt kirdesse, kuni Inn veidi vähem kui 100 km allavoolu Austriasse jõuab. Seejärel suubub En/Inn Passau juures Doonausse, tehes sellest ainsa Šveitsi jõe, mis voolab Musta merre. Engadin on igast küljest kaitstud kõrgete mäeahelikega ning see on kuulus oma päikeselise kliima, ilusate maastike ja vabaõhutegevuste poolest.

Romanši toponüümi Engiadina kinnitati esmakordselt 930. aastal kui ladina vallis Eniatina. Välja on pakutud tuletis rekonstrueeritud etnonüümist *Eniates (keldi järelliitega -ates, mis tähistab "asunikke, elanikke", nagu Licates või Atrebates), kusjuures etnonüümi esimene osa sisaldab omakorda nime En (Aenus (Enus)). Selle tuletise all tähendaks nimi "Inni inimeste orgu".

Engadin asub Šveitsi kõige kagupoolsemas otsas ja Ida-Alpide läänepoolses otsas ning moodustab Šveitsi osa 130 km pikkusest orust, kus voolab En/Inn, kuni see pärast suurt looget loodesse kohe enne Landeckit Austrias taas kirdesse pöörab (Austria osa kutsutakse lihtsalt Inntaliks, Inni oruks). Maloja kurult (1815 m) Austria Tirooli piirile vahetult enne Samnaunist tuleva Schergenbachi Inni suubumist kulgeb see 100 km pikkuses läbi Šveitsi, mis on alati üle 1000 m kõrgusel.

Engadin on Julieri, Albula, Flüela kurude ja Vereina tunneli kaudu ühendatud Šveitsi põhjaosa ja ülejäänud Graubündeni kantoniga. See on Põhja-Itaaliast ligipääsetav Maloja kuru kaudu läänes ja Bernina kuru kaudu lõunas. Passo del Forno (saksa: Ofenpass) kaudu on see Itaalias ühenduses Val Müstairi (saksa: Münstertal) lõunaosaga ja kaugemal lõunas üle piiri Val Venostaga (saksa: Vinschgau).

Engadini laiema piirkonna kõrgeimad mäed on Bernina mäestik edelas. Engadini teke on seotud Engadini liini tegevusega.

Engadin on traditsiooniliselt jaotatud kahte ossa:

1. Ülem-Engadin, Maloja kurult väikese oruni Braili juures läänes, kus org jääb üsna tasaseks ja on S-chanfini märkimisväärselt lai (kuni 1,5 km). Selle peamine keskus on Sankt Moritz ning turismi tipphooajal, talvel ja suvel, väga elav. Traditsiooniliselt kõneldav romanši idioom Ülem-Engadinis on putèr.
2. Alam-Engadin, Brailist Austria piirini kaugel idas, kus Inn langeb kiiremini, kulgeb nüüd pärast Suschi rohkem ida poole, org muutub kitsamaks ja järsemaks ning Eni tee on käänulisem, piirkond on palju eraldatum ja seetõttu ka vaiksem; selle peamine keskus on Scuol (1243 m). Traditsiooniliselt kõneldav romanši idioom Alam-Engadinis on vallader.