Enno Piir (aastani 1937 Edgar Piir; 7. jaanuar 1910 Kokemäe küla, Haanja vald, Võrumaa – 1. aprill 2006) oli eesti koduloolane.
Ta sündis Haanjas Kokemäe külas Kusma talus. Alghariduse sai Koke algkoolis, seejärel õppis Võru gümnaasiumis. Õpingud jätkusid veel Väimela Põllutöökoolis ja Jäneda Põllutöökeskkoolis. Pärast kooli lõpetamist 1932. aastal töötas ta viis aastat Võru ajalehe Elu põllumajandusosakonna toimetajana, kolm aastat Põllutöökoja instruktorina. Aastatel 1933–1940 oli ta ühtlasi Haanja Rahvaraamatukogu Seltsi Koit raamatukogu juhataja ja seltsi esimees.
Sõja-aastatel töötas Enno Piir Haanja valla põllumajanduse statistikuna. Ta organiseeris Vabadusvõitlejate ausamba taastamise 1942. aastal Suurel Munamäel ja temalt ilmus ka raamat "Vabal Munamäel".
1944. aastal katkes aga Piiri tegevus Haanjas. Järgnesid elamine metsavennana, elu valepassiga Enno Tiiro nime all, küüditamine Inta vangilaagrisse (vangis 1952–1957) ja edasine elu juba Viljandimaal.
Vangilaagris koostas ta "Kalevipoja" sõnastiku. Tagasi Eestisse jõudes näitas ta sõnastikku keeleteadlasele Paul Aristele ja see ilmus 1963. aastal.[1][2]