See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Eric Clapton | |
---|---|
Eric Clapton 2008. aastal Londonis | |
Sünninimi | Eric Patrick Clapton |
Tuntud kui | Slowhand |
Sündinud |
30. märts 1945 Surrey, Suurbritannia |
Stiilid | bluus, rokk, hard rock |
Elukutse | kitarrist, laulja |
Pill | kitarr |
Tegev | alates 1962 |
Seotud esitajad | The Yardbirds, Cream, Derek and the Dominos, Blind Faith |
Tähelepanuväärsed pillid | |
Fender Stratocaster ("Blackie", "Brownie", nimeline mudel) Gibson SG ("The Fool"), Gibson Les Paul, akustiline 1939 Martin 000-42 |
Eric Patrick Clapton (hüüdnimi Slowhand; sündinud 30. märtsil 1945 Inglismaal Surrey krahvkonnas Ripleys) on Briti kitarrist, laulja ja laulude autor. Clapton on rokkmuusikas üks mõjukamaid ja austatumaid kitarriste[1].
Kuigi Clapton on salvestanud muusikat paljudes stiilides, on ta ikkagi jäänud truuks bluusile.
Ta on mänginud ansamblites The Yardbirds, John Mayall & the Bluesbreakers, Cream, Blind Faith, Delaney & Bonnie & Friends ja Derek and the Dominos.
Clapton on ainus muusik maailmas, kes on pääsenud Rock'n'rolli kuulsuste halli nimekirja lausa kolm korda: sooloartistina[2] ning The Yardbirdsi[3] ja Creami[4] liikmena. Clapton on teisel kohal ajakirja Rolling Stone edetabelis "100 Greatest Guitarists of All Time"[5] (100 parimat kitarristi läbi aegade) ja neljandal kohal edetabelis "Gibson's Top 50 Guitarists of All Time"[6]. Neljandaks paigutati ta ka ajakirja Guitarist eriväljaandes "Blues Guitar Heroes"[7].
Clapton lahkus 1960. aastate keskel The Yardbirdsist ja liitus John Mayall & the Bluesbreakersiga. Selle üheaastase liikmeksoleku jooksul saigi ta endale hüüdnimeks Slowhand. Kohe pärast Bluesbreakersist lahkumist moodustas Clapton koos trummar Ginger Bakeri ja bassist Jack Bruce'iga ansambli Cream. Selles superansamblis mängis Clapton improvisatsioonil põhinevat bluusi ja "kunstipärast bluusipõhjalist psühhedeelset poppi"[8].
1970. aastate keskel ja teisel poolel oli Claptoni muusika mõjutatud pehmematest stiilidest nagu reggae ja Tulsa sound. Tema kaver Bob Marley laulust "I Shot the Sheriff" aitas kõvasti kaasa reggae võidukäigule kogu maailmas. Tema populaarseimad laulud on "Layla" (salvestatud ansambliga Derek and the Dominos) ja Robert Johnsoni "Crossroads" (salvestatud Creamiga). 1991. aastal hukkus õnnetuses tema poeg Conor. Claptoni lein väljendus südamlikus ballaadis "Tears in Heaven", mida võib kuulda tema albumilt "Unplugged".
Clapton on saanud 17 Grammyt[9] ning Briti Muusikaauhinna (Brit Awards) väljapaistva panuse eest muusikasse[10]. 2004. aastal anti Claptonile teenete eest muusika alal Briti Impeeriumi orden (CBE)[11].
Clapton on endine alkohoolik ja uimastisõltlane. Pärast paranemist asutas Clapton Antigual alkohoolikute ja uimastisõltlaste rehabilitatsioonikeskuse Crossroads Centre.
<ref>
-silt. Viide nimega 0bfSo
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega PYyEQ
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega 6QM92
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega iN9Xj
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega ZB9SI
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega KkX7Z
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega mGbou
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega 1rlTs
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega m5086
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega zN8gN
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega 5W6gQ
on ilma tekstita.