![]() | |
![]() Penza oblasti ersa naised Raśkeń Ozksi pühal | |
Rahvaarv | |
---|---|
Kuni 500 000[1] ametlikult üle 50 000 (2021) | |
Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad | |
![]() | 50 068[2] |
Millest: | |
![]() | 43 240 |
![]() | 1311 |
![]() | 1178 |
![]() | 1136 |
![]() | 663 |
![]() | 428 |
![]() | 357 |
![]() | 287 |
![]() | 274 |
![]() | 243 |
![]() | 139 |
Keeled | |
ersa keel, vene keel | |
Religioon | |
õigeusk, ersa põlisusk | |
Seotud rahvad | |
mordvalased, mokšad, terjuhhaanid, šokšad, karataid |
Ersad (ka ersalased, ersa keeles эрзят (erzjat)) on Volgamaal elav rahvas. Ersad on rahvaarvult üks suuremaid soome-ugri rahvaid. Nende täpne arv ei ole teada, sest neid loetakse Venemaal koos mokšadega mordvalasteks, kuid ersad moodustavad mordvalaste seas suurima ja aktiivseima rahvusgrupi.
Ersad elavad hajutatult Mordva Vabariigis (kus nad on ametlikult vabariigi nimirahvus) ja vabariiki ümbritsevates oblastites (kus neil autonoomia puudub). Enamik ersasid räägib emakeelena soome-ugri keelte volga rühma kuuluvat ersa keelt.
Ersalased langesid Venemaa võimu alla 16. sajandil. Sellest ajast peale on paljud ersalased kodumaalt lahkunud, mistõttu on rahvus tänapäeval hajutatud. Nõrga rahvustunde ja selge tuumikala puudumise tõttu on ersade rahvaarv viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud ja paljud ersa noored eelistavad suhtluskeelena vene keelt.
<ref>
-silt. Viide nimega :1
on ilma tekstita.