Felix Mendelssohn Bartholdy

Jakob Ludwig Felix Mendelssohn Bartholdy, sündinud ja enamjaolt tuntud kui Felix Mendelssohn, tuntud ka kui Felix Mendelssohn Bartholdy (3. veebruar 1809 Hamburg – 4. november 1847 Leipzig) oli romantismiajastu saksa helilooja, pianist, organist ja dirigent.

Tuntud filosoofi Moses Mendelssohni lapselapsena sündis ta lugupeetud juudi peres. Kuigi ta kasvas üles ilma religioonita, sai temast hiljem luterlane. Felix Mendelssohni muusikaannet märgati juba varakult, kuid vanemad olid ettevaatlikud ega soosinud ta oskuste arendamist.

Varajasele edule Saksamaal, kus ta taaselustas ka huvi Johann Sebastian Bachi muusika vastu, järgnesid reisid mööda Euroopat. Suur hulk Mendelssohni tähtsamatest teostest kanti esimest korda ette Suurbritannias, kuhu ta reisis kümme korda ning kus ta oli väga menukas nii helilooja, dirigendi kui ka interpreedina. Tema konservatiivne muusikaeelistus eristas teda sellistest kaasaegsetest, kuid uuenduslikest heliloojatest nagu Ferenc Liszt, Hector Berlioz ja Richard Wagner. Mendelssohni rajatud Leipzigi konservatooriumist sai konservatiivsete vaadete kants.

Mendelssohn kirjutas sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratoriaalseid teoseid, klaverimuusikat ja kammermuusikat. Tema kõige sagedamini esitatavad teosed on avamäng ja muusika näidendile "Suveöö unenägu", "Itaalia sümfoonia" ja "Šoti sümfoonia", viiulikontsert, keelpillioktett Es-duur ning oratoorium "Elias".

Pärast pikka, antisemitismist ja muutuvast muusikamaitsest tingitud mustamist 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses on tema muusika taasavastatud ning seda on hakatud uuesti kõrgelt hindama. Tänapäeval on ta populaarsemate romantismiajastu heliloojate hulgas.